10.09. 2013 Vajame ühemõttelist selgust, kuidas rakendada ELi solidaarsusklauslit liikmesriigi vastu suunatud küberrünnakute korral
Euroopa Parlamendis leidis täna õhtupoolikul aset ulatuslik arutelu Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia teemal. Selle juhatas sisse Euroopa Komisjoni digitaalarengu volinik Neelie Kroes. Leedu eesistumist esindas välisminister Linas Linkevicius.
Parlamendiliikmed hindasid Komisjoni poolt veebruaris esitatud esimest küberjulgeoleku strateegia ellurakendamist ning selle ühendamist digitaalagendaga, mis peab soodustama majanduskasvu, mobiilsust ja töökohtade loomist. Minister Linkevicius käsitas viimast Leedu ühe tipp-prioriteedina.
Tunne Kelam, kes on möödunud aastal parlamendis vastu võetud esimese küberjulgeoleku ja küberkaitse raporti autor, ning täna arutlusel olnud Euroopa Parlamendi küberjulgeoleku strateegia resolutsiooni kaasautor, rõhutas vajadust, et Euroopa Liit saavutaks juhtiva positsiooni digitaalagenda elluviimisel. See tähendab mitte ainult küberruumi avatumat ning tõhusamat kasutamist, vaid selle muutmist turvalisemaks. Viimane ülesanne tundub Kelami sõnul aeg-ajalt võimatu missioonina.
Eesti saadik esitas rea ettepanekuid, kuidas küberjulgeolekut Euroopa Liidu tegevuses tõhustada. Edusammud algavad Kelami arvates usalduse ja koostöö loomisest.
Kõik küberjulgeoleku eest vastutavad osapooled peavad toimima samade põhimõtete alusel. See on esineja arvates Euroopa Liidu nõrgim lüli, kuivõrd pooled liikmesriigid pole siiani suutnud lõpule viia oma rahvuslikke küberjulgeoleku strateegiaid.
Tunne Kelam juhtis tähelepanu vajadusele muuta vastavateemaline infovahetus normiks, kõigi avaliku ja erasektori töötajate süstemaatilist ettevalmistamist küberohtude ennetamiseks, küberjulgeoleku integreerimist riikide kriisi - ja riskihalduse plaanidesse. Eesti saadik esitas lõpuks ettepaneku saavutada ühemõtteliselt tõlgendatav selgus, kuidas rakendada Euroopa Liidu solidaarsusklauslit ühe riigi vastu suunatud täiemahulise küberrünnaku puhul.
