14.06. 2014 Totalitarismipärandi ignoreerimine moonutab meie olevikku ning pärsib tuleviku ehitamist
Euroopa Südametunnistuse ja Mälu Platvormi
korraldatud konverentsil Prahas 12. Ja 13. Juunil, esines Tunne Kelam teemal "Kas
Euroopas on lepitus minevikuga saavutatud?"
Kelami arvates eeldab lepitus ausat ja selget arusaama
reaalsusest, toimunud tragöödiate teadvustamist ning hindamist. Alles seejärel
on lepitus mõeldav. "Vaatamata Berliini müüri lammutamise 25 aastapäevale
on Euroopas endiselt tunda mentaalse Berliini müüri olemasolu", nentis
Eesti esineja. "Vaba
inimene on see, kes võtab endale vastutuse oma hoiakute ja käitumise eest nii
olevikus kui ka minevikus. Selles mõttes pole idapoolse Euroopa
vabanemisprotsess lõppenud. vaid jätkub", väitis Kelam.
Konverentsil väljendati muret lähimineviku suhtes
valitseva teadmatuse pärast. Näiteks Bulgaarias noorte hulgas teostatud
küsitlus osutab, et informatsioon nende kodumaad aastakümneid terroriseeerinud
rezhiimi tegude kohta praktiliselt puudub. Koolides pole kusagil sisse viidud
kohustuslikku kursust totalitarismi olemuse ja tagajärgede selgitamiseks.
Mitmete ettekandjate väitel on kommunismist
vabanenud riikide meedia suurel määral endiste võimurühmituste kontrolli all. Tunne Kelami sõnul on toimumas
süntees ida ja lääne jõudude vahel, kelle tunnuseks on põhimõttekindluse ja
aususe ignoreerimine ning kes orienteeruvad lühiajalisele pragmaatilisele
kasule. Kõnealused jõud avaldavad süstemaatilist survet, et kommunismi
kuriteod jääksid moraalse ning poliitilise hinnanguta.
12. Juunil andis EMSP esmakordselt üle oma aasta
auhinna. Esimeseks laureaadiks sai Krimmi tatarlaste kauaaegne liider
ning kodanikuõiguste eest seisja Mustafa Dzhemilev, tatarlaste eainduskogu
medzhlise juht. Dzhemilev,
kes küüditati mais 1944 pooleaastase poisikesena oma Krimmi kodust
Usbekistani, veetis 1966-86 kokku 16 aastat nõukogude vangilaagreis, kuuludes
a-st 1969 Moskva Helsingi komitee liikmete hulka. Ta on rahumeelse
demokraatliku kodanikuühiskonna eestvõitleja. Krimmi uued vöimud
on keeldunud Dzemlievil naasmast oma kodumaale.
Konverentsil osalesid mitu Europarlamendi liiget,
sealhulgas endine Rumeenia justiitsminister Monica Macovei, kommunismi musta
raamatu algatajaid Stephane Courtois, vene endine dissident ja ajakirjanik
Aleksander Podrabinek, Tshehhi valitsuse ministrid, suursaadikud,
minevikupärandit ja kommunismi kuritegusid uurivate instituutide esindajad
Poolast, Rumeeniast, Ungarist. Tshehhist, Bulgaariast, Saksamaalt, Sloveeniast,
Lätist, uurivad ajakirjanikud, rahvusvaheliste fondide juhid, juristid ja
korruptsiooniga tegelevad eksperdid.