14.01. 2014 Putin käsitab Euroopa Liitu mitte partnerina, vaid strateegilise rivaalina
Euroopa Parlamendi liikmed andsid täna täiskogu istungil oma hinnangu Leedu eesistumisele. Arutelus osalesid Leedu president Dalia Grybauskaite ning Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.
Debatil Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam õnnitles Leedu eesistumist kinnitades, et edu on selgelt ära teenitud. Saadik meenutas, et tegemist on mitte üksnes esimese Leedu, vaid ka esimese Balti riikide eesistumisega.
Kelam pidas Leedu olulisemaks saavutuseks järgmise seitsme aasta finantsraamistiku vastuvõtmist. "Tegelikult oli see hea koostöö kahe 2013 aasta eesistuja vahel - Iiri valmistas ette sisulise kokkuleppe ning Leedu viis selle edukalt lõpule."
Idapartnerluse tippkohtumine Vilniuses oli Kelami hinnangul võõrustaja poolt hästi ette valmistatud. Ehkki tippkohtumise peamised eesmärgid jäid saavutamata, sai EL Idapartnerluse elulisus kinnitust Ukraina kodanike massiliste meeleavaldustega oma Euroopa tuleviku toetuseks.
"Vilniuse tippkohtumise tulemus oli realistlikum arusaam Venemaa poliitikast," ütles Kelam. "Kremli jõuline ja vaenulik vastuseis euroopaliku õiguskorra ja kodanikuõiguste piirkonna laienemisele osutab selgelt, et Putin käsitab Euroopa Liitu mitte partnerina, vaid strateegilise rivaalina," kinnitas Eesti saadik.
Pärast Vilniust vajab Euroopa Liit Kelami sõnul veelgi jõulisemat poliitikat kuue Idapartnerluse riigi suhtes, alustades viisavabaduse kehtestamisega, mida Leedu eesistumine alustas.
Tunne Kelam juhtis tähelepanu sellele, et Leedu eesistumise ajal sai Euroopa Komisjon mandaadi alustada liitumisläbirääkimisi Serbiaga.
"See meenutab meile, et samasuguste läbirääkimiste alustamine Makedooniaga on üha demoraliseerivas suluseisus, tulenevalt erimeelsustest liikmesriikide valitsuste vahel," ütles Kelam. Ta kutsus alanud Kreeka eesistumist ilmutama riigimehelikkust, suuremeelsust ning lojaalsust Euroopa ühiste huvide suhtes tagamaks kõigile asjasthuvitatud Balkani riikidele võrdsed võimalused EL-ga ühinemise suunas.
Kelam õnnitles Lätit eurotsooniga ühinemise puhul, mille tulemusena ühisvääringut kasutab ligi kaks kolmandikku Euroopa Liidu kodanikest - 330 miljonit.
Pöördudes Leedu presidendi poole ütles Tunne Kelam, et järgmine Leedu eesistumine võib toimuda alles 14 aasta pärast, kuid juba järgmisel aastal on Leedul võimalus järgneda Eestile ja Lätile ning saada eurotsooni 19 liikmeks.
