08.09. 2010 On ülim aeg Euroopa Liidu relvaekspordi reguleerimiseks

Täna, 8. septembri pärastlõunal  arutas Euroopa Parlamendi täiskogu Euroopa Rahvapartei fraktsiooni saadikute algatusel  Nõukogule esitatud küsimust Euroopast kolmandatesse riikidesse suunduva relvaekspordi reguleerimise vajadusest.

Küsimuse algatajad olid Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni  Balti delegatsioonide juhid Krišjānis Karinš, Tunne Kelam ja Vytautas Landsbergis.  Neid toetasid oma allkirjadega Rootsi, Poola, Taani ja Soome delegatsioonide juhid ning hispaania ja saksa kolleegid. 


Küsimuse taustaks on eriti Balti riikides levinud mure Prantsuse moodsate Mistral-tüüpi helikopterikandjate tõenäolise müügi kohta Venemaale. 

 

"See mure on reaalselt põhjendatud, arvestades Venemaa sõjalist invasiooni Gruusiasse kaks aastat tagasi.  Vene sõjalaevastiku juhataja väitis hiljem, et kui Vene relvajõududel oleksid olnud siis Mistralid kasutada, suutnuks Venemaa oma Gruusia operatsiooni lõpetada mõne tunniga, kulutamata selleks kolm päeva.   Sellisel juhul oleks okupeeritud ka Thbilisi, mida Prantsuse presidendi sõit Moskvasse suutis augustis 2008 viimasel hetkel ära hoida,"  sõnas Kelam.  "Konkreetselt osutasid Moskva sõjaliste avantüüride ohtu ka aasta tagasi toimunud kahed Vene sõjalised manöövrid, mille stsenaarium oli üsna läbipaistvalt invasiooni harjutamine Balti riikidesse". 

 

Tunne Kelam kinnitas, et tegelikult stimuleeris Mistrali-tehing kolmandatesse riikidesse suunduva relvamüügi koordineerimise ja konsulteerimise küsimuse püstitamist põhimõttelisena.

 

"Algatajad rõhutavad vajadust viia Euroopa Liidu  poliitiline solidaarsus ja Lissaboni lepingust tulenevad kohustused praktikasse," ütles Kelam. 

Eesti saadiku sõnul kohustab Lissaboni lepingu 32. artikkel liikmesriike üksteisega Nõukogus konsulteerima välis- ja julgeolekupoliitika üldist huvi pakkuvais küsimustes, et kujundada neile ühine lähenemine. 

"8. detsembril 2008 vastu võetud Nõukogu ühisseisukoht määratleb ühisreeglid reguleerimaks sõjatehnika eksporti ning kohustab liikmesriikide valitsusi arvestama  relvastust ostva riigi võimekust oma rahvusvaheliste kohustuste täitmisel, inimõiguste austamisel, samuti relvamüügi võimalikku mõju regionaalsele julgeolekule ja stabiilsusele," ütles Kelam. 

 

"Meie taotleme, et relvamüügi tehinguid kolmandatesse riikidesse reeglina arutataks ja konsulteeritaks Nõukogus nimetatud põhimõtete raames," väitis Kelam.

 

Tunne Kelam leiab, et ühelgi Euroopa Liidu liikmesriigil pole õigust sõlmida sõjalise varustuse müümise leppeid kui on oht, et antud tehing võiks kahjustada mõne muu liikmesriigi julgeolekuhuve. 

"Selleks on Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustel vajalik määratleda  ka Euroopa ühised julgeolekuhuvid," ütles Kelam. 

 

Eesti saadik ütles, et tegemist on esimese katsega tõstatada see suurte majandushuvidega seotud probleem sellises valguses.  Euroopa Parlamendi saadikuil õnnestus oma küsimus päevakorda saada alles neljandal katsel.  Rahvapartei fraktsioonil on valminud ka resolutsioonikavand, kuid fraktsioonijuhtide enamus leidis möödunud nädalal, et resolutsioon olevat enneaegne.