24.04. 2013 Nigeerias toimub usuline-kultuuriline genotsiid
Euroopa Parlamendi väliskomisjonile esines 23. aprillil
Nigeeria katoliku kardinal John Onaiyekani ettekandega usuvabadusest ning
religioonidevahelistest suhetest selles 170 miljoni elanikuga Aafrika
riigis. Samal päeval arutasid Euroopa Parlamendi saadikud maailma 2012.a.
usuvabaduse aruannet (koostajaks Human Rights Without Frontiers) ning kuulasid
22. aprillil Nigeeria kristlike organisatsioonide esindajate informatsiooni
usulise sallimatuse pealetungist.
Aruteludest osa võtnud Eesti saadik Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsioonist Tunne Kelam kõneles oma sõnavõtus, et Aafrika suurima elanikkonnaga riigis tugevnev islami-äärmuslaste pealetung kristlike kirikute vastu on protsess, mis puudutab ka Euroopat, kuid mida Brüsselis on ebapiisavalt teadvustatud.
„Tõsiasi, et viimase 13 aasta vältel on Nigeerias valdavalt usulistel põhjustel mõrvatud 14000 inimest, on jäänud peaaegu tähelepanuta,“ väitis Kelam. „Ainuüksi 2012.a. statistika põhjal on Nigeerias toime pandud tosinajagu Bostoni pommirünnakuga võrreldavaid rünnakuid
kristlaste ja nende kirikute vastu, millest igaühe käigus hukkunute arv ulatub paariteistkümnest viiekümneni ning haavatuid on sadu. Vahe on selles, et Bostoni terrorirünnaku ohvreist on kogu maailm informeeritud ning reageerib neile, Nigeerias mõrvatakse kristlasi ainuüksi nende veendumuste pärast päevast päeva, kuid teave selliste kuritegude kohta massimeediasse ei jõua.“
Euroopa Parlamendi saadikud tundsid erilist muret islami-äärmusliku organisatsiooni Boko Haram tegevuse üle, mis 2009. aastast alates on seadnud eesmärgiks kristlaste väljatõrjumise Põhja- ja Kesk-Nigeeriast süstemaatilise terrori ja valimatute mõrvade teel.
Nigeeria kristlike organisatsioonide esindajad kõnelesid kümnetest juhtudest, kus islami terroristid tungivad kodudesse ja küladesse ning lasevad maha mehed, kes jäävad truuks oma tõekspidamistele, sageli aga mõrvatakse ka lapsi. Europarlamendi liikmetele esines Nigeeria ärimees Habila Adamu, kelle majja 2012 aasta. novembris sisse murdnud Boko Harami liikmed seadsid ta valiku ette, kas loobuda kristlusest ja pöörduda islamiusku või surra. Kui Adamu oma põhimõtetest ei loobunud, tulistasid terroristid talle pähe ning lahkusid,
pidades teda surnuks.
Kelam võrdles toimuvat hiiliva usulis-kultuurilise genotsiidiga. Eriti murettekitav on Eesti saadiku meelest see, et islami terroristide pealetung jätkub praktiliselt karistamatuse tingimustes. „Vahetevahel arreteeritud Boko Harami liikmed pääsevad nigeerlaste väiteil
enamasti kohtuta tänu laialt levinud korruptsioonile; võimud üritavad terroristide rünnakute puhul pahatihti eemale tõmbuda, selle asemel, et ohvrite kaitseks sekkuda,“ ütles Kelam.
Nigeeria kristlike organisatsioonide esindajad näevad toimuvas katset kõigutada olemasolevat usundite tasakaalu (elanikkonnast on pooled muhameedlased ja pooled kristlased), rikkuda kogukondade vahelist normaalset kooselu ning lõhestada riiki. See on kasvavaks ohuks naftarikka ning suure majanduspotentsiaaliga Nigeeria edasisele arengule ja stabiilsusele.
Kardinal Onaiyekani kutsus üles ilmutama rahvusvahelist solidaarsust usulise vägivalla ohvritega. Tema sõnul tabas Boko Harami terrorismi järsk aktiviseerumine viimasel paaril aastal Nigeeria ühiskonda ootamatult. Kardinali meelest äratab lootust, et paljud muhameedlased on hakanud islami-äärmuslastest eemale tõmbuma. Kuid järeldus on selge–
seal, kus eitatakse usuvabadust, on peamiseks ohvriks inimõigused tervikuna.
Kelam tegi ettepaneku võtta Euroopa Parlamendi täiskogu istungil vastu erakorraline resolutsioon Nigeerias laieneva usuliselt motiveeritud terrorismi hukkamõistmiseks ning nõuda Euroopa Liidu välisteenistuselt võimalikult tugeva surve avaldamist Nigeeria võimudele, et vägivallale piir panna.
