13.03. 2013 Europarlament lükkas valitsuste poolt kokku lepitud 7-aastase eelarveraamistiku tagasi

Euroopa Parlament (EP)  võttis tänasel Strasbourgi
täisistungil suure häälteenamusega vastu suuremate fraktsioonide kavandatud
ühisresolutsiooni, millega EP  lükkab  Euroopa  Liidu
valitsustevahelise  kokkuleppe tulevase eelarveraamistiku (2014-2012)
kohta praegusel kujul tagasi. Ees on EP ning Euroopa Nõukogu vaheliste keerukate
läbirääkimiste periood.


Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne
Kelam toetas vajadust järgmise perioodi eelarvet suurendada, kuid juhtis
tähelepanu sellele, et ELi  põhiprobleem pole ühtse eelarve suurus ega
selle jagamine.

"Ärgem unustagem, et vaidlused käivad ühe protsendi üle
ELi  kogutulust, samal ajal kui 99%  jääb iga liikmesriigi
käsutusse,"  ütles Kelam.  "Euroopa ühenduse tulevik
otsustatakse mitte siin, vaid meie kodusel tasandil.  See otsustatakse
struktuursete reformide ning tootlikkuse suurendamise võitlusväljal."

Kelam viitas Euroopa Komisjoni presidendi Barroso
sissejuhatavale kõnele, kust selgus, et tootlikkuse näitajad erinevad
kahekordselt erinevate liikmesriikide vahel. 

Liberaalide fraktsiooni  juht Guy Verhofstadt nõudis
tänasel arutelul kasvurööbaste paigaldamist lisaks fiskaaldistsipliini
omadele.  Kelami sõnul võib neid rööbastikke paigaldada kas või pool
tosinat, kuid eelkõige on vaja vedurit, mis neil liikuma hakkab –ühtset
poliitilist tahet ning ELi kodanike toetust. 

"Rohkem kui EL eelarve suurendamine suudab
liikmesriikide tootlikkuse ja konkurentsivõime tegelik kasv  mõjutada
kodanike toetust ühtsele Euroopale," väitis Kelam.  "Ma soovin,
et sama innuga, mida ilmutatakse võitluses järgmise eelarveraamistiku
suurendamise eest, asutakse kohtadel jätkama ning lõpule viima struktuurseid
reforme."

Eesti saadik tõi näiteks Läti, mis on konkreetselt suutnud
tõendada, et kasinusmeetmed, eelarve tasakaalustamine, reformid ning majanduse
taaselustamine ei välista üksteist.

"Selliste reformide – rõhutan – üksnes selliste 
reformide tulemusena taastas Läti usalduse ning on võimeline järgmise aasta
algul eurotsooniga ühinema," ütles Kelam.  "Läti sõnum on
tagasihoidlik, kuid oma lihtsuses veenev – kõik see, mida Euroopas aastaid
plaanitakse, on ka tegelikus elus teostatav."

Tunne Kelam kutsus eelseisvat  Ülemkogu üles lahendama
ka aastaid venima jäänud küsimus Makedooniaga liitumisläbirääkimiste
alustamisest. 

"See on riik, kes on teinud pikaajalisi jõupingutusi Euroopaga lõimumise suunas ning on end mitmest aspektist paremini ette valmistanud kui mõni ametlik kandidaatriik.  Käesolev aasta võib olla kriitiline EL siseste vastuolude lahendamisel – kasutagem seda võimalust ning andkem laienemisprotsessile positiivne signaal," ütles saadik.