15.02. 2011 EL peaks kehtestama viisakeelu õigusrikkumistega seotud Vene ametnikele.

Euroopa Parlamendi täiskogu arutas täna Strasbourgis õigusriikluse seisundit Venemaal.

Suuremad poliitilised rühmad olid arutelu ning sellega kaasneva resolutsiooni vajalikkuses kokku leppinud 10. veebruaril, kuid ei saavutanud selle teema kaasamist käesoleva nädala päevakorda. Põhjusena mainiti niihästi Euroopa Liidu välispoliitika juhi Cathrine Ashtoni äraolekut kui ka loodetavat peaminister Putini visiiti Brüsselisse. 


Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige Tunne Kelam väljendas muret, et selliste arutelude edasilükkamised kipuvad Euroopa Parlamendis muutuma tavapäraseks. "Mõjukad jõud parlamendis endas kui ka väljapool üritavad suhtlemisel autoritaarsete partneritega  õigusriiklust ja inimõiguste seisundit puudutavaid arutelusid pahatihti vältida enne partneriga toimuvaid tippkohtumisi või siis püütakse piirduda üksnes aruteluga, jättes ära resolutsiooni," väitis Kelam.  Selliseid katseid on tema sõnul tehtud ka Hiina puhul. 


Arutelu ettevalmistamise üheks vedajaks liberaalide rühma poolt on olnud Kristiina Ojuland. 10. veebruaril Brüsselis üritas Ojulandi mõjutada resolutsioonist loobuma Vene missiooni esinduse asejuht Nikolai Revenko.  Viimane lõpetas Ojulandi väitel ähvardusega, et juhul kui Euroopa Parlament peaks siiski resolutsiooni kasuks otsustama, siis põhjustavat see Vene Föderatsiooni karmi reaktsiooni.


14. veebruari täisistungi alguses hääletati Vene õigusriikluse arutelu siiski päevakorda.  Seda toetasid liberaalid, rohelised ja Euroopa Rahvapartei; vastu olid sotsialistid, vasakpoolsed ja konservatiivid.  Liberaalide juht Guy Verhofstadt osutas avalikult Kristiina Ojulandi survestamisele Vene Fõderatsiooni esinduse poolt Euroopa Liidu juures.


Tunne Kelam rõhutas oma kõnes, et pikas mõrvatud Vene ajakirjanike ja kodanikuõiguste kaitsjate reas pole ainsatki juhtumit, mis oleks välja selgitatud ja mis oleks päädinud mõrvari karistamisega. 


"Kremli võimude ilmne soovimatus õiglust ja läbipaistvust kehtestada sunnib neid käsitama kõnealuste kuritegude kaasosalistena," nentis Kelam.


Kelami sõnul purustas noor kohtunikuabi Natalja Vassiljeva 14. veebruaril Hodorkovski kohtuasja ümbritsenud valelikkuse loori kui ta avaldas, et kohtuotsust ei tehtud mitte kohtuniku poolt, vaid see dikteeriti kõrgemalt tasandilt.


Tunne Kelam toetas mõtet kehtestada Vene riigiametnikele, keda võib pidada vastutavaks õigusriikluse põhimõtete jämedas rikkumises, sissesõidukeeld Euroopa Liitu. "Selline konkreetne samm osutaks, et Euroopa Liit võtab õigusriikluse olukorda Venemaal tõsiselt," ütles Kelam. 


"Tõsiasi, et Venemaa võimud ilmutavad sellist närvilisust juba viisakeelu kehtestamise idee suhtes näitab seda, milline positiivne potentsiaal EL-l tegelikult on mõjutamaks õiguskorra paranemist selles riigis." 


Tunne Kelami sõnul võiks arutelu kokku võtta arvamuses, et Venemaad ei saa käsitada ehtsa demokraatiana.


Parlament hääletab Venemaa resolutsiooni teksti neljapäeval, 17. veebruaril.