21.04. 2016 EL ei tohi jääda Mägi-Karabahhi kriisi passiivseks pealtvaatajaks
Euroopa Parlamendi julgeoleku ja kaitse allkomisjon arutas täna teravnenud olukorda Mägi-Karabahhis. Komisjoni liikme ja Euroopa Rahvapartei fraktsiooni asekoordinaatori Tunne Kelami arvates on lühinägelik alahinnata taas puhkenud konflikti ohtlikkust ja selle võimalikku piirkondlikku levimist.
"Mitme eksperdi hinnangul on tegemist kriisi uue faasiga ning senine olukord on tagasipöördumatult muutunud," ütles Kelam. "Väljakuulutatud relvarahu ei ole tõsiselt võetav."
Kelami sõnul tuleb esmajoones tegelikkusele silma vaadata ning selgeks teha, kellele Mägi-Karabahhi kriisi teravnemine on kasulik?
Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esindaja arvates saab kriisi jätkumisest ja teravnemisest kasu eelkõige Venemaa, kelle relvasaadetistest sõltuvad niihästi Armeenia kui ka Aserbaidžaan.
"Tegemist on 93 aastat vana Stalini intriigiga, kes aastal 1923 andis valdavalt armeenlastega asustatud Mägi-Karabahhi Aserbaidžaani haldusse. Sellega külvas ta teadlikult regionaalse konflikti seemneid, mis võimaldaks kõiki osapooli Kremli kontrolli all hoida," tõdes Kelam.
Eesti esindaja arvates pole Venemaa Taga-Kaukaasias rahutooja, seega ei saa kuidagi õigustada Euroopa Liidu poolt madala profiili säilitamist ega Brüsseli vähest tundlikkust Venemaa üha tugevneva mõju suhtes selles tundlikus piirkonnas.
"Kelle huvides on see, et jätkuvas konfliktis on EL kahe ida-partneri tähelepanu suunatud vajalikelt reformidelt ja majanduse arengult omavahelisele jõukatsumisele, mille ohvriks on niihästi armeenlaste kui ka aserite tulevik? Hinnaks on mõlema riigi iseseisvuse kärbumine ja partnerluse külmutamine Euroopa Liiduga," väitis Kelam. EL enda huvides on asuda jõuliselt tegutsema rahumeelse lahenduse leidmisel, jätmata monopoli Kremli omakasupüüdlikele intriigidele.
