26.05. 2011 Ashrafi laagri 3400 asuka elu ja tervis on iga päev jätkuvalt ohus

25. mail arutasid Euroopa Parlamendi liikmed Brüsselis koos tuntud  USA  poliitikute ja sõjaväelastega humanitaarset kriisi Ashrafi põgenikelaagris ning selle rahvusvahelisi kõrvalmõjusid.  Arutelust võttis osa Iraani Rahvusliku Vastupanunõukogu juht Mariam Rajavi, kes saabus kohale Pariisist.


Iraani vastupanuliikumise tähtsamaid tugipunkte Ashrafi laager asub Bagdadi lähistel ning võeti USA interventsiooni järel Ameerika kaitse alla Genfi 4. konventsiooni alusel.  Laagri asukad on relvitud ning taotlevad demokraatliku ja ilmaliku Iraani rajamist.  Teherani klerikaalne diktatuur näeb neis tõsist ohtu ning avaldab Iraagi valitsusele pidevat survet, et laager likvideerida ning selle asukad Teheranile välja anda. Iraanis ootaks neid kindel surmamõistmine. Seoses USA  vägede väljaviimisega on kontroll Ashrafi ümbruse üle läinud Iraagi vägede kätte.  8. aprillil tegid Iraagi julgeolekuüksused soomukite toel katse laagri likvideerimiseks.  Katse nurjus Ashrafi asukate organiseeritud vastupanu ja rahvusvahelise avalikkuse sekkumise tõttu, kuid   mitukümmend inimest kaotas elu ja sajad said haavata.  Euroopa Parlament on kahel korral nõudnud Ashrafi asukate turvalisuse ja vaba valiku tagamist.

 

Euroopa Parlamendi Vaba Iraani Sõprade saadikuühenduse ning parlamendi Iraagi delegatsiooni liikme  Tunne Kelami sõnul kanname me kõik vastutust toimunud verevalamise ning väga tõenäolise suureulatusliku tragöödia eest.   

"Oleme taas sünge küsimuse ees, mis kerkis Balti riikide jaoks 20 aastat tagasi, pärast 1991.a. jaanuari Vilniuse veresauna: kui palju inimesi peab hukkuma, et see tekitaks suure poliitika ja suhtumise muutust?" 

 

Kelami arvates olid need on erilised inimesed,  kes paljaste kätega seisid vastu julgeolekuüksuste ja soomukite rünnakule, mille sihiks oli 4300 asukat nende 30 aasta jooksul ehitatud linnakust jõuga välja küüditada ning Iraani võimude kätte toimetada. 

34 inimest ohverdasid oma elu, sajad said vigastada, kellest enamusele pole võimaldatud isegi arstiabi. 

"See on ainulaadse meelekindluse ja kangelaslikkuse näide, mida annab tänapäeval tikutulega otsida. Seetõttu on eriti masendav asjaolu, et rahvusvaheline meedia praktiliselt ignoreeris Ashrafi tragöödiat," ütles Kelam.

 

"Hea, et paruness Ashton tegi lõpuks avalduse, milles rõhutas Ashrafi küsimuse olulisust.   Hea on see, et Euroopa Liidu välisministrid 23. mail antud küsimust esimest korda käsitlesid.  Kuid seda oleks tulnud palju varem teha.  Euroopa Parlament hoiatas juba 2009 aprilli resolutsioonis eeloleva tragöödia eest ning nõudis laagri asukate elude ja põhiõiguste tagamist.  Oleksid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid varem reageerinud, võinuks 8. aprilli veresaun toimumata jääda," väitis Kelam.

 

Praeguseks on Euroopa Parlamendi Iraagi delegatsiooni juhi Struan Stevensoni poolt välja pakutud praktiline lahenduskava - kõnealused 3400 inimest tuleb kiiremas korras rahvusvahelise kontrolli all ning kooskõlas nende vaba tahtega Iraagist välja viia, võimaldades neile valida varjupaika Euroopa Liidus või USA-s.

"See on neile raske otsus - jätta maha aastate jooksul omaenda kätega üles ehitatud elav linn oma koolide, tootmiskeskuste, haiglate, kultuuriasutuste, suurejoonelise vastupanuliikumise muuseumiga ning ohvrite haudadega.  Kuid veelgi tähtsam on säilitada nende 3400 inimese elu.  See aga pole mitte millegagi tagatud, samuti nagu pole nad turvalised väljaandmise eest Iraani diktaatoreile."  

Arutelus osalenud endine NATO vägede ülemjuhataja Wesley Clark pani ette anda  Iraagi võimud 8. aprilli  mõrva eest Haagi rahvusvahelisse kriminaalkontusse.

 

Tunne Kelami hinnangul ohverdasid need Iraagi julgeolekuvägede tulirelvade ja soomukite roomikutega mõrvatud 34 vaprat inimest oma elu ka meie tuleviku heaks.  See on nende panus kujundamaks niihästi Lääne suurtes kui väikestes arusaam, et tõelisi muutusi toovad rahvusvahelises poliitikas kaasa mitte gaas, kaubalepingud ja diktaatorite lepitamine, vaid inimliku väärikuse ja vabaduse pidamine kallimaks oma isiklikust elust. 

 

"Midagi on hakanud liikuma ka USAs.  Ameerika kindral Dell Dailey meenutas Churchilli ütlust: ameeriklaste peale võib loota, et nad teevad õiged valikud - pärast seda kui kõik muud võimalused on läbi proovitud.  Vaba Iraani Sõbrad näevad järgmise suurema eesmärgina saavutada Iraani Rahvusliku Vastupanunõukogu mahavõtmine terrorismis kahtlustatavate organisatsioonide nimekirjast USA-s."

"Euroopa Kohus tegi analoogilise otsuse juba mitu aastat tagasi, andes sellega põhimõttelise hoobi suurriikide salakokkulepetele Iraani diktatuuriga, kus suhete parandamise hinnaks Teheraniga oli mullade nõudmine asetada neile ohtlikuim opositsioonirühmitus terroristide nimekirja.  Millegipärast ei näe me neis nimekirjades siiani Talibani," ütles Tunne Kelam.