Euroopa Liidu Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy kohtus eile Euroopa Rahvapartei fraktsiooniga (ERP), kus vastas saadikute küsimustele.

Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni ainus Eesti esindaja Tunne Kelam soovis teada Euroopa Liidu  presidendi nägemust sellest, kuidas hakata teostama Euroopa Liidu  ühispoliitikaid.

Kelam tsiteeris Van Rompuy hiljutist kõnet Brugges, milles kõneleja lubas Euroopa Liidu presidendina arvesse võtta iga liikmesriigi huve ja tundlikkust ning päris, kas Van Rompuy  on valmis arvestama Läänemere ümbruse riikide tundlikkust Prantsuse valitsuse kavandatud Mistral-tüüpi moodsate helikopterikandjate Venemaale müügi suhtes.

"Kas sellisele kahepoolsele lähenemisele saab Teie arvates ehitada Euroopa Liidu  ühtset välis- ja kaitsepoliitikat, seda olukorras, kus Venemaa pole täitnud 2008.a.  septembri vaherahu tingimusi ning ähvardab jätkuvalt ka teisi oma naabreid? " küsis Kelam.

Mistrali müügitehingu probleemi tõstatasid ka Leedu ja Läti saadikud, lisaks juhtis Vytautas Landsbergis tähelepanu Nord Streami probleemidele.

Van Rompuy sõnul on tema üheks positiivseks omaduseks kuulamisvõime.  "Ma ei saa enamusele küsimustest vastata kohe, kuid ei kavatse neid unustada.  Tulen nende juurde tagasi eeloleva kahe aasta jooksul," lubas ta. 

Euroopa Liidu  president ütles, et tema vastutab ühise välis- ja kaitsepoliitika eest, kuid seni on valitsusjuhtide kohtumistel väga harva välis- ja energiapoliitikat arutatud. 

Tunne Kelami väitel peab Van Rompuy valitsusjuhtide omavahelisi arutelusid välis- ja kaitsepoliitikast Lissaboni leppe raames väga oluliseks, kuivõrd Euroopa Liidu  president saab ametlikult väljendada 27 valitsusjuhi seisukohti.

Kelami arvates oli Van Rompuy  sõnumi sisu konstruktiivne ja veenev.  Euroopa Liidu president ütles, et majandussurutisest väljatuleku ja eurokriisi taustal ei tule unustada seda, et kõigest aasta pärast sügavaimat majanduslikku langust prognoosib Euroopa Liit  juba kasvu.  Seda võimaldas Van Rompuy sõnul eurotsooni olemasolu, Euroopa Keskpanga stabiliseeriv roll ning valitsuste õigeaegne sekkumine.

Kelami meelest oli Van Rompuy esinemise parim mulje positiivselt inimlik lähenemine probleemidele.  Uued institutsioonid iseenesest ei toimi, neid panevad tööle konkreetsed inimesed, kes ametikohti täidavad.  Ebamäärasused Lissaboni leppe raamistikus tuleb lahendada tihedate inimlike kontaktide ja regulaarsete mitteametlike nõupidamiste kaudu, oli EL presidendi seisukoht.