Väliskomisjoni liige Tunne Kelam toetas Rasmusseni käesoleval nädalal väljendatud seisukohta, mille järgi NATO  liikmesriigid peaksid hoiduma Afganistanist väljatõmbumise ajakavade esitamisest. 

Rasmusseni väitel jätkub NATO missioon seal kuni kõnealune riik on stabiliseerunud ning on välistatud tema taasmuutumine rahvusvahelise terrorismi koldeks, mis hakkaks ohustama demokraatlike riikide julgeolekut.  NATO  peasekretär tunnustas Afganistanis aset leidnud majanduslikke ja sotsiaalseid muudatusi, millest suhteliselt vähe kõneldakse.  Konflikti tsiviilohvreist langeb tema sõnul kaks kolmandikku Talibani arvele.

Tunne Kelam küsis NATO  peasekretäri seisukohta küberrünnakute ja küberkaitse kohast NATO uues programmis.  

Kelami arvates on tunda NATO  riikide mahajäämust valmistumaks ja ennetamaks uusi sõjavorme, mis võivad alata rünnakutega küberruumile. Ta soovis kuulda Rasmusseni arvamust, kas küberrünnakuid tuleks käsitada ühe agressiooni vormina ning kas peetakse vajalikuks NATO  viienda artikli vastavat kohandamist.

"Kes peab kollektiivse küberkaitse kujundamist koordineerima", küsis Kelam. "Kas on see NATO või liikmesriikide asi?"

Anders Fogh Rasmussen sõnul on NATO  viienda artikli modifitseerimisest tähtsam see, et organisatsioon tegutseks ka küberrünnakute puhul ning osutaks nende alla sattunud liikmesriigile abi.  Ta mainis Eesti ründamist kolm aastat tagasi. 

NATO-l  on Rasmusseni järgi juhtiv roll küberkaitse koordineerimisel, samas julgustas ta liikmesriike tõhustama omapoolseid ettevalmistusi küberrünnaku tõrjumiseks.  Ta mainis tunnustavalt Tallinna küberkaitse keskuse tegevust ning teatas, et NATO keskstruktuurides on loodud uus küberkaitsega tegutsev üksus.