21.05. 2009 Toimivas demokraatias diktatuuri pärandit välja juurida on väga raske

Täna Tallinnas toimuval rahvusvahelisel konverentsil“Euroopa ühinemine – totalitarismist demokraatiasse Ida-Euroopa kogemusel” märkis Sachseni liidumaa parlamendi liige Heinz Eggert ja Vilniuse ülikooli professor Kęstutis K. Girnius, et riikides, kus ei suudetud demokratiseerumise alguses poliitilisi, majanduslikke ja õigusinstitutsioone puhastada endisest poliitilisest eliidist, on täna selle negatiivset mõju raske tõestada ja takistada.
“Sealjuures on oluline see, et poliitiliste institutsioonide puhastamine oli ainult pool tööst, suuri tagasilööke demokratiseerumisprotsessile põhjustasid ka teadlased, kes töötasid endise poliitilise eliidi huvides, õpetajad, kes lähtuvalt oma tõekspidamistest kujundasid suhtumist oma õpilastesse ja muudes valdkondades olulist rolli täitvad inimesed,” ütles Eggert.
 
Eggerti sõnul oli demokraatiale ülemineku suurimaks väljakutseks see, kuidas tuua demokraatlikud struktuurid selliste inimeste teadvusesse, kellel ei olnud kunagi või alates 1939. aastast olnud demorkaatliku riigi kogemust.
 
“Oluline oli siis ja on täna teha selgeks see, mida tähendas inimkonna ja demokraatia jaoks
totalitaarne režiim – ilma mineviku lahti selgitamata ja selle üleüldise tunnustamiseta demokraatia totalitaarse režiimis elanud inimeste teadvusesse ei jõua,” ütles ta.
 
Ka ajaloolane ja Vilniuse Ülikooli professor Kęstutis K. Girnius tõdes, et endise parteinomenklatuuri esindajate osalemine majanduse reformimisel aeglustas oluliselt Leedu poliitilist ja majanduslikku demokratiseerumist.
 
“Erastamise kaudu kasu saanud eliidi ja ülejäänud rahva vaheline konflikt on küll tänaseks rahunenud, aga rahvas ei usalda endiselt oma juhte ning puudub ühine identiteet ja uhkus oma riigi üle,” ütles Girnius.
 
Rahvusvaheline konverents “Euroopa ühinemine – totalitarismist demokraatiasse Ida-Euroopa kogemusel”, kus Euroopa tuntud ühiskonnateadlased arutlevad Eesti, Soome, Leedu, Ungari, Tšehhi ja Ida-Saksamaa siirdeperioodi eripärade üle ning püüavad leida nende eripärade ilminguid tänases Euroopas. Konverentsi korraldavad Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo, Konrad Adenaueri Fond ja Koolituskeskus Pro Patria.
 
Lisainfo:
Kaja Villem
Tunne Kelami esindaja Eestis
5345 8901
kaja.villem@irl.ee