17.03. 2016 Iga suure religiooni peasõnum peaks olema sama
2.märts, 2016
Euroopa Parlamendis islami suhet äärmusluse ja demokraatiaga analüüsiva seminari korraldanud Tunne Kelami arvates peaksid suured monoteistlikud usundid keskenduma oma põhisõnumile - armasta Jumalat üle kõige ning ligimest nagu iseennast. Kes seda sõnumit tõsiselt ellu rakendada püüab, on võimeline ka teise religiooni kuuluvat inimest respekteerima ning võrdsena kohtlema. Vastastikuse lugupidamise aluseks on valmisolek respekteerida seda, mis ligimese religiooni jaoks on püha.
Prantsusmaal elav iraani päritolu teoloogiadoktor Seyed Mostafa Azmayesh esitas põhiettekandes tõlgenduse algsest, rangelt Koraanile tuginevast islami õpetusest ning selle moonutamisest. Kurikuulus sharia seadus ei tulene dr. Azmayeshi arvates Koraanist, samuti on naiste ebavõrdne kohtlemine ning näokatete kandmise nõue täiesti suvalised ega ole üldse seotud ehtsa islamiga. Koraani sõnumiks on rahu ja ühtsus.
Vastates Tunne Kelami küsimusele, kas islam tunnistab andeksandmist, vastas esineja, et Koraan käsib andestada ja unustada. Andeksandmine on omaks võetud islami müstilise voolu - sufismi - poolt.
Ungarlasest Euroopa Parlamendi liige Làszlò Tökès tundis huvi, miks kohtab just islamiusuliste seas kõige tihedamalt julmi diktatuure. Dr. Azmayeshi sõnul ilmutab vägivald ja sallimatus islami degradatsiooni, mitte evolutsiooni. Sellistel juhtudel polevat tegemist õige islamiga.
Euroopa Budistliku Liidu esimees Frans Goetghebeur sedastas, et läbi ajaloo on enda teistest paremaks pidamise ja teiste usundite välistamise ilminguid esinenud kõigis religioonides. Igaühes neist on ilmnenud julma käitumist teiseusuliste vastu. See johtub instinktist kasutada religiooni omakasupüüdlikel eesmärkidel, mis viib võõrandumiseni usundi vaimsest sisust.
Inimesed, kel puudub side ja respekt omaenda usundi vastu ei saa loota, et neil õnnestub kujundada vastastikust usaldust ja dialoogi teise usundi esindajatega.
Tunne Kelam ütles, et kaasajal on eriti tähtis teha vahet iga religiooni algse sisu ja selle väärtõlgenduste vahel. Islami kogukonna esmaseks ülesandeks on selgelt ja kriitiliselt distantseeruda nendest, kes islamit suvaliselt tõlgendavad vägivalla ja sallimatuse õigustamiseks. Eurooplased seevastu peaksid ehtsa islamiga konstruktiivse dialoogi saavutamiseks taastama sidemed omaenda kultuuripärandiga. Inimesed, kel puudub side ja respekt omaenda usundi vastu ei saa loota, et neil õnnestub kujundada vastastikust usaldust ja dialoogi teise usundi esindajatega. Tunne Kelami sõnul pole see maitseküsimus, vaid reaalne poliitiline imperatiiv.
1.märtsil toimus Brüsselis Euroopa Parlamendis Tunne Kelami eestvõttel seminar "Ekstremism-Islam-Demokraatia: kuidas kaitsta meie ühiskonda islamiäärmusluse eest?"
