08.06. 2009 Tunne Kelam 4. juunil Pärnus: „Sinine värv on alati tähistanud sinist taevast, paremat tulevikku, aga see tähistab ka meie seost kõrgema dimensiooniga.”
Urmas Saard, Maaleht, Pärnumaa blogi pidaja
Allpool on esitatud noppeid Euroopa Parlamendi saadiku Tunne
Kelami kõnest, mille ta pidas Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamise
pidulikul tseremoonial Pärnus, Rüütli platsil.
Mittemingi ilm ei ole olnud takistuseks, et
selliseid päevi tähistada – ei 24. veebruari hommikul ega täna hommikul
Toompeal. Kui me mõtleme Siberi vangilaagritele ja kõigile raskustele,
siis pole kunagi olnud takistusi, et Eesti rahvuslikke tähtpäevi
pühitseda. Meie sinimustvalge lipp on olnud kõige selgem elujõu ja
eneseteadvuse sümbol. Seda ilmestab näide kui väga okupandid kartsid ja
närviliseks muutusid lipu värvide esile tulekul. Pika okupatsiooniaja
positiivsemaid tulemusi on see, et mitte kunagi eesti rahvas ei võtnud
omaks nõukogude sümboleid. See ei suutnud kunagi võistelda eesti
rahvusvärvidega.
80-tel aastatel külastasin Kuperjanovi hauda.
Lähenedes avastasin seal põlevad küünlad, mille ümber olid keeratud
sinimustvalged lindid.
Eesti lipp saatis Eesti suurimat kodanike
liikumist algusest peale, sest 89. aasta 24. veebruaril, mil Estonia
kontserdisaalis tähistati esmakordselt okupatsiooni aja jooksul
pidulikult Eesti Vabariigi aastapäeva. Seda tegid 3 organisatsiooni:
ERSP, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit, kes seal
kuulutasid ametlikult välja Kodanike Komiteede liikumise, andes panuse
rahvusriigi taastamisele ja mis kujunes Eesti suuremaks
rahvahääletuseks täielikult iseseisva rahvusriigi poolt, seda õigusliku
järjepidevuse alusel.
Sinine värv on alati tähistanud sinist taevast, paremat tulevikku, aga see tähistab ka meie seost kõrgema dimensiooniga. Ei ole juhus, et meie hümn lõpeb sõnadega: „Su üle Jumal valvaku.” Meie rahva missioon on arendada ka vertikaaltelge, mitte ainult horisontaalset vaid ka vertikaalset, see tähendab vaimsete väärtuste suunal. See on see, mis meid on aidanud imeliselt läbi imeni, mida me praegu kogeme. See on ime, mis särab kõige eredamalt hoolimata tänasest vihmast: iseseisvusime ja et me kuulume võrdväärsetena maailma suurimatesse organisatsioonidesse.
Õnnitlused Tunne Kelamile, kes jätkab tööd Euroopa Parlamendis!