TUNNE KELAM

Tunne Kelam on üks kuuest Eesti saadikust Euroopa Parlamendis. Ta kuulub Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni. Tegemist on Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooniga, kus on 265 liiget. Tunne Kelam on ühtlasi ERP fraktsiooni Büroo liige ning Eesti rahvusdelegatsiooni esimees.

Olles Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni liige ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni asendusliige on Tunne Kelami tegevusvaldkondadeks niihästi EL välis- ja julgeolekupoliitika kui ka tööhõivega seotud küsimused. Ta kuulub Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi koostöödelegatsiooni põhikooseisu. Lisaks on Tunne Kelam NATO parlamentaarse koostöödelegatsiooni ning Iraagi delegatsiooni asendusliige.

Ta osaleb aktiivselt mitmete europarlamendi toetusgruppide (Balti-Euroopa tugirühm, väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse tugirühm, Tiibeti tugirühm) tegevuses.

Tunne Kelami poliitiline tegevus algas 1972. aastal, mil koostas ta kahe põrandaaluse inimõiguste rühmituse nimel läkituse ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et Eestis rikutakse enamikku inimõiguste ülddeklaratsiooni sätteist, ning palus ÜRO kaasabi nõukogude vägede väljaviimiseks ja vabade valimiste korraldamiseks. See oli üks esimesi süsteemseid dokumente, mis 1970. aastail okupeeritud Eestist mitteametlike kanalite kaudu Läände jõudis.

1979–1987 töötas Tunne Kelam öise töölisena Tallinna lähedal Ranna kanakasvatussovhoosis. Tal õnnestus luua püsivad mitteametlikud sidekanalid Läänega, kuhu saatis regulaarselt infot inimõiguste olukorrast okupeeritud Eestis. Samaaegselt levitas ta Eestis teavet Poola streigiliikumistest, uuris 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi paktiga seonduvat, kogus represseeritute mälestusi, organiseeris haritlaste ringe, kus tegi ettekandeid lähiajaloost, välispoliitikast ja filosoofiast. 1985. aastal, juba Gorbatšovi võimul olles, sai ta sellise tegevuse eest KGB-lt ametliku hoiatuse.

23. augustil 1987 võttis Tunne Kelam osa esimesest Hirvepargi meeleavaldusest ning järgmisel aastal asus ta ühes MRP-AEG grupi liikmetega organiseerima Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustamist. Sama aasta 20. augustil saigi Viljandimaal Pilistveres teoks Nõukogude Liidu esimese mittekommunistliku poliitilise partei loomine ning Tunne Kelam asus juhtima partei välissuhete väljaarendamist.

Koostöös Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Kristliku Liiduga algatas ERSP Eesti Vabariigi kodanike registreerimise, algatuse ideelised juhid olid Trivimi Velliste, Tunne Kelam ja Mart Laar. 1990. aasta veebruari lõpuks oli registreeritud 790.000 EV kodanikku ja umbes 60.000 kodakondsuse taotlejat. Kodanikkonna registreerimise suureks finaaliks kujunesid veebruaris 1990 Eesti Kongressi – EV kodanike esinduskogu – valimised, milles osales 90% registreerunud kodanikest.

Tunne Kelam valiti juba enne 1990. aasta valimisi EV kodanike peakomitee esimeheks, märtsis 1990 määrati ta Eesti Kongressi alalise tööorgani – Eesti Komitee – esimeheks. Kelam osales 1991. aastal Eesti iseseisvuse taastanud Kongressi ja Ülemnõukogu vahelise rahvusliku kokkuleppe saavutamisel ja oli 1991–92 Põhiseaduse Assamblee liige. Tunne Kelamil oli oluline roll Eesti rahvusriigi taastamise taotluste tutvustamisel ja neile toetuse võitmisel välismaal aastail 1989–91, samuti Eesti pagulasorganisatsioonide kaasatõmbamisel Eesti Kongressi suunaga. Valitud 1992, 1995, 1999–2003 Riigikogu liikmeks, kümnel korral Riigikogu aseesimeheks, juhtis ta 1992–95 Eesti delegatsiooni Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) ning oli 1994–95 ENPA esimene eestlasest asepresident. 1996. aastal oli Tunne Kelam ka presidendikandidaat. 1997–2003 töötas Tunne Kelam Riigikogu Euroopa Asjade Komisjoni esimehena ning Riigikogu ja europarlamendi ühiskomitee kaasesimehena; 2002–2003 oli ta Euroopa Põhiseadusliku leppe välja töötanud Euroopa Tulevikukonvendi liige.

13. juunil 2004 valiti Tunne Kelam ühena kuuest Eesti esindajast Euroopa Parlamenti. Juba sama aasta lõpus võttis Euroopa Parlament vastu Ukraina teemalise resolutsiooni, mille algatajaks oli Tunne Kelm. Lisaks teistele arvukatele küsimustele kuuluvad Tunne Kelami saavutuste hulga Euroopa Parlamendis ka 2007. aasta oktoobris vastu võetud resolutsioon, millega Euroopa Parlament mõistis karmilt hukka 26. aprillil Tallinna tänavatel toimunud vandalismilainega alanud Venemaa poolse poliitilise ja majandusliku surve Eestile, ning 2009. aasta aprillis vastu võetud resolutsioon, millega Euroopa Parlament mõistis hukka totalitaarsete režiimide kuriteod.

Tunne Kelam valiti 2009. aastal  Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirja esinumbrina taas Euroopa Parlamenti.

Tunne Kelam elab Viimsis abikaasa Mari-Ann Kelami jakoer Teelega. Ta armastab lugeda, pildistada, muusikat kuulata, klaverit mängida, aiatöid teha. Ta on taimetoitlane ning tegeleb aktiivselt tervisespordiga.