Totalitaarsete režiimide kuritegude hukkamõistmine
Eraldi töölõiguks Tunne Kelami tegevuses on Eesti ning teiste Nõukogude Liidu sõltuvuses olnud rahvaste ajaloolis- poliitilise pärandi tutvustamine Euroopa Parlamendis.
- Tunne Kelam oli koos Vitautas Landsbergise, Aldis Kuskise ja Christopher Beazleyga kaasautoriks 100 saadiku üleskutsele mitte minna 9. mail 2005 Moskvasse tähistama II Maailmasõja lõppu.
- Koostöös Läti ja Leedu rahvaesindajatega korraldas ta 2006. aasta juunis Euroopa Parlamendis kuulamise „Re-unification of the European History”, kus esinesid mainekad ajaloolased ja ühiskonnateadlased nii Euroopast kui Ameerikast.
- Koostöös Landsbergise, Kuskise ja Beazleyga korraldas ta 14. juunil 2006. aastal Strasbourgis europarlamendi siseõues tseremoonia, millega mälestati 1941. a. massiküüditamiste ohvreid ning kingiti parlamendile samateemaline mälestustahvel. Mälestustahvel asub Euroopa Parlamendi Strasbourgi hoones ja on nähtaval kõigile parlamendi külalistele. Mälestustahvel on valmistatud Eestis. Sinna on lilli viinud Parlamenti külastanud Eesti ja Läti presidendid.
- Kuulub Praha deklaratsiooni algatajate ringi ning Euroopa Parlamendi toetusgrupi liidrite hulka, kes valmistasid ette Praha deklaratsiooni teemalise arutelu täiskogu istungil. Vaata www.praguedeclaration.org
- Korraldas koos teiste Praha deklaratsioonile alla kirjutanud MEPidega avalikku kuulamist „Euroopa südametunnistus ja totalitaarse kommunismi kuritööd: 20 aastat hiljem“. Juhtis esimest paneeli Euroopa ajaloo ühtsest käsitlusest. Kuulamisel osalejad kirjutasid alla üleskutsele luua Euroopa Mälu ja Südametunnistuse platvorm, mis koordineeriks totalitarismi ajalooga tegelevate uurimisasutuste tegevust ning päädiks totalitarismiohvrite üle-Euroopalise dokumentatsioonikeskuse loomisega.
- Koordineeris 25. märtsiks 2009 planeeritud Baltimaade küüditamiste 60. aastapäeva tähistamist.
- Oli 2. aprillil vastuvõetud resolutsiooni "Euroopa südametunnistus ja totalitarism" üheks algatajaks ning koostas selle algteksti.
