Euroopa Parlament
Euroopa Parlament on maailma suurim paljurahvuseline parlament, mille liikmed valitakse iga viie aasta tagant demokraatlikul teel otsese üldise valimisõiguse alusel. Seega esindab europarlament liikmesriikide rahvaste seisukohta. Euroopa Parlamendis on 754 liiget, kes esindavad 500 miljonit kodanikku 27 Euroopa riigist.
Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet:
- Euroopa Parlament jagab Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et parlament on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust
- Euroopa Parlament teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi Euroopa Liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
- Euroopa Parlament jagab Euroopa Liidu Nõukoguga otsustusvõimu EL eelarve üle ja võib seega mõjutada EL kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Parlamendis on seitse fraktsiooni, mis ühendavad kõiki põhilisi EL liikmesriikides tegutsevaid erakondi. Suurimateks fraktsioonideks on kristlikke demokraate ja konservatiive ühendav Euroopa Rahvapartei saadikurühm (kokku 271 kohta), kuhu kuulub ka IRL. Suuruselt järgmised on sotsiaaldemokraadid (190 kohta) ja siis liberaalid (85 kohta). Lisaks on parlamendis esindatud vasakpoolsed, rohelised ja teised väiksemad poliitilised fraktsioonid.
Komisjonid
Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärkude ettevalmistamiseks jagunevad parlamendiliikmed alalistesse komisjonidesse. Parlamendis on 20 alalist komisjoni, millest igaüks on spetsialiseerunud teatud valdkonnale. Komisjonide poliitiline koosseis vastab proportsionaalselt parlamendi täiskogu poliitilisele koosseisule.
Komisjonides töötavad parlamendiliikmed välja, muudavad ja hääletavad õigusaktide eelnõusid. Nad vaatavad läbi Euroopa Komisjoni ja nõukogu ettepanekuid ning koostavad nendekohaseid raporteid, mille põhjal parlament kujundab omapoolse seisukoha. Iga komisjoni tegevust juhivad tema liikmete hulgast valitud esimees ning juhatus, saadikuid abistab nende töös komisjoni sekretariaat.
Delegatsioonid
Euroopa Parlamendi delegatsioonide töö eesmärgiks on edendada suhteid Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide või riikide ühenduste parlamentidega ja neil on suur osatähtsus Euroopa mõju suurendamisel väljaspool liidu piire.
Delegatsioonid kogunevad harvemini kui komisjonid. Tavaliselt kohtutakse kord aastas riigis, mis delegatsiooni pädevuse alla kuulub ning sellele järgnevalt võtab delegatsioon Brüsselis vastu vastava riigi parlamendi esindajad. Delegatsioone on kokku 35. Euroopa Parlamendi poolsed seisukohad kujundatakse välja umbes kord kuus toimuvatel ettevalmistavatel koosolekutel.
Toetusgrupid
Euroopa Parlament reageerib ühiskonna valupunktidele ning ootamatutele sündmustele mistahes maailma paigas.
Siin mängivad olulist rolli parlamendi toetusgrupid, mis analoogiliselt Riigikogu toetusrühmadele ühendavad parlamendisaadikuid üle fraktsioonide. Toetusgruppidesse kuulumine on avatud kõigile, keda seovad ühised vaated mingis kindlas küsimuses. Nii näiteks on omaette toetusgrupid moodustanud saadikud, kes on huvitatud lastega perekondade olukorra parandamisest, puuetega inimeste probleemidest või Tiibeti õiguste kaitsmisest.
Toetusgrupi (ehk intergrupi) ametlikuks moodustamiseks on tarvis vähemalt kolme erineva poliitilise fraktsiooni toetust. Selleks viib iga saadikurühm läbi fraktsioonisisese hääletuse, mille käigus selgitatakse välja fraktsiooni liikmete poolt eelistatavate toetusgruppide pingerida.
Need vabal dialoogil põhinevad ühendused, mis on tegutsevad väljaspool poliitiliste fraktsioonide ja komisjonide menetlusreegleid, võimaldavad välja töötada strateegiaid, mis kantakse seejärel üle ka fraktsioonidesse ja komisjonidesse.
