Milliseks sõjaks valmistus Stalin?

1941. aasta 22. juuni hommikul sai rahulikku und maganud Nõukogude Liidust hitlerliku Saksamaa reetliku kallaletungi süütu ohver. Pool sajandit oli Saksa natside ja Nõukogude kommunistide vahelise sõja puhkemise asjaolude säärane tõlgendus ainuvõimalik, ja seda mitte ainult NSV Liidus, vaid ka Lääne pahempoolsete intellektuaalide hulgas. Esimesena murdis valetamise ja vaikimise vandenõu Viktor Suvorov, kes oma raamatutes („Jäälõhkuja“, „M-päev“, „Viimane vabariik“) pakkus sündmusest hoopis teistsuguse nägemuse



Reedel, 29. aprillil Viljandi Maavalitsuse saalis 
foorum regulatsioonidest, bürokraatiast ja piirangutest

KUI KÕVER ON BANAAN?
Sissepääs vaba ja avatud kõigile!



Viljandi Kutseõppekeskuses on avatud Tunne Kelami fotonäitus „Eesti tee vabadusele“

Eksponeeritud on mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning portreed olulist rolli mänginud isikutest.

Ootame teid avamisele ja kohtumisele autoriga reedel, 29. aprillil kell 13:00



RAHVUSVAHELINE KONVERENTS – EUROOPA HING järelvaatamine



Ootame Teid Tunne Kelami või Delfi veebi vahendusel ülehomme (11. märts)

osa saama rahvusvahelisest konverentsist
EUROOPA HING, huvitavad teemad ja palju häid esinejaid!






KOKKUVÕTTED  ESSEEKONKURSIST „EESTI RIIK ON NOORTE KÄTES“









Patriotismipäev.   

31.augustil  2015 möödub 21  aastat, mil viimased  nõukogude  okupatsioonivägede  üksused lahkusid  Eesti Vabariigi territooriumilt.   Sellega  murti  üks  Vene  suurriikliku  teooria põhimõtteid, mis  väidab, et  iga maa, kuhu on kunagi astunud Vene sõduri  saabas,  kuulub  alatiseks Venemaale.

Punaarmee  sisenes  Eestisse 76  aastat tagasi,  Stalini ja Hitleri  sõpruslepingu  alusel.  See  oli   jõud, millele tuginedes   kukutati  juunis  1940  Eesti  seaduslik valitsus  ning kehtestati  kommunistlik  terrorirezhiim .   Ometi,  vaatamata  meie  vabariiki   tabanud katastroofile   ei   kaotanud  tuhanded   patrioodid lootust, et ükskord  saab  Eesti  taas  vabaks.   Vabaduse  leeki   hoiti üleval  idarindel,  soomepoiste ja  metsavendade  võitluses,   asumisel, vangilaagrites kui ka  punavõimude muserdatud   koduses Eestis.   Vabaduse  tuld  jäid kandma  kümned  tuhanded  eesti pagulased  võõrsil, kelle  teiseks  mitteametlikuks  elukutseks kujunes  Eestit  tabanud  okupatsiooni  teadvustamine vabas maailmas,  meie  riigi õigusliku järjepidevuse  säilitamine,  patriotismist hingestatud  Eesti päevade korraldamine   ning  kodumaal  jätkuva  vastupanuliikumise  toetamine.   

Täna,  21  aastat pärast  okupatsioonivägede  lahkumist  võime  paremini  aru saada  imest,  mille  kordasaatmisel  osalesid  ühel või teisel  kujul  kümned tuhanded  isamaalised  kodanikud.  Seda  eriti  1989/1990  aastate  Eesti kodanike komiteede liikumise  kujul,  millest  kujunes  Eesti  ajaloo suurim kodanikualgatus.   Iseseisev  Eesti  rahvusriik  on taastatud, tal  on  õiguspärane koht  demokraatlikus  maailmas.    Samas  on  vabadus  hakanud  paljudele kaaskodanikele  tunduma  justnagu endastmõistetavana.   

Eesti  ajalugu  on meile pärandanud  kaks  sõnumit.    Esimene  väidab, et  kõik on  võimalik,  isegi  kõige lootusetumaist oludest on  meil  õnnestunud  välja  tulla.  Kuid  teine sõnum  hoiatab, et  kunagi  pole  saavutatu   automaatselt tagatud -   1940.  aasta suvel  hävines  paarkümmend  aastat  ehitatud   kodanikuühiskond  paari  kuuga.    

Iseseseisev  riik  ei  saa meie jaoks  kunagi  olla  endastmõistetav.    Teame, et  ehtsa  vabaduse eest tuleb  seista   iga päev,  ühel või teisel  kujul.  Vabaduse  ja õigluse  eest tuleb seista ka mujal maailmas, eriti  meie naabermaades.   Lagle  Pareki  sõnul  on  ühe  miljonilise  rahva  iseseisev riik  suur  luksus,  mille  eest  selle  riigi  kodanikel  tuleb maksta märksa kõrgemat hinda -  oma  patriotismi,  ühiskonnale pühendumuse,  ühiskasu  edendamiseks  kulutatud  aja ja  energia  näol.    Meie   lähinaabruses  püüab  Vene  uusimperialism  uue  jõuga  kinnitada  oma õigust igal territooriumile, millele on kunagi  astunud  vene sõduri  saabas.  

Palju ohtlikumaks  ning  etteaimamatumaks  muutunud  maailmas  on  võimalik  vabadust  kindlustada  üksnes  vastutustundeliste  isamaaliste  kodanike  ühisalgatustega,  olgu  riigikaitse või kodanikuühiskonna  tugevdamisel.    Selleks  tuleb  meil  teadvustada  ning  väärtustada  neid, kes  kommunistliku   okupatsiooni   kõige julmemais tingimusis  säilitasid oma väärikuse  ning  patriotismi,   ei  läinud koostööle  vägivalla ja vale  rezhiimiga,   otsisid  propaganda  labürindis  tõde  ning  hoidsid   ühel  või teisel  moel  vabaduse leeki  hõõgumas.   

Usun, et  just   31. august,  võõrvägedest  vabanemise  päev,   võiks  olla  nüüdsest peale  Eesti  patriotismipäev, mil tunnustame  kõiki  Eesti  patrioote, kes  kunagi  ei  kaotanud  lootust, et nõukogude  okupatsiooniväed  ükskord  meie kodumaalt lahkuvad.   1972.  aastal  põranda alt  ÜRO-le  läkitatud  Eesti patriootide  memorandumis  nõuti  sellelt rahvusvaheliselt  organisatsioonilt  abi  okupatsioonivägede väljaviimiseks  ning  vabade valimiste korraldamiseks.   19  aastat  hiljem  sai  see  hullumeelsena  tunduv  soov  tegelikkuseks.   

Patriotismipäeva  sõnum  on  eriti suunatud   noortele.  See on lootuse  ja vastupidamise  sõnum -  katsumused ja lüüasaamised  ei  murra  isamaalisi  mehi ja naisi. Ükski okupatsioon ei ole igavene.   Väärika ning enesest lugupidava  kodaniku  kohus  on kaitsta Iseseisvust, seda nii  eluhoiakuis,  käitumises  kui ka vajadusel relvaga   käes.   Selleks on meil vaja  moraalset  selgroogu,  kindlat maailmavaadet  ning  väärtuspõhist  käitumist,  mis ei lase end  kaasa viia  tarbimis- ja meelelahutusühiskonna  mugavast  hoovusest.   

Ühendagu meid kõiki  Juhan Liivi   luuletus  „Ta lendab mesipuu poole“. 

Tunne Kelam

31.08.2015


Mälestades Vardo Rumessenit

 

Vardo Rumessen  oli  ainulaadne loovisiksus, Eesti rahvuskultuuri edendaja, silmapaistev pianist ja muusikateadlane, Eesti iseseisva riikluse taastajaid.  Erakordse missioonitundega inimene, selge seisukohaga põhimõttelistes väärtusorientatsioonides, kes ei laskunud kunagi kompromissidele kvaliteedi ega tõe arvel.  Teenides jäägitult Eesti kultuuri ja iseseisvuse ideaali, osutas ta isikliku algatuse ja eeskujuga, et ka kõige ebasoodsamais tingimustes on võimalik saavutada uskumatuid tulemusi. Avastanud ja taastanud unustuse hõlmast Eesti muusika suurteose – Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase Lähetamine“, viis ta selle Eesti avalikkuse ette ja seejärel maailma teadvusse Eesti jaoks kõige kriitilisemal poliitilisel perioodil.  „Joonase lähetamise“ sõnum – orjastatud rahva võit võõrvõimu üle – valmistas oma ettekannetega mõne-aastase vahega vaimselt ja moraalselt ette Eesti riigi järgnevat taasärkamist unustuse hõlmast.

 

Rumesseni tunnetuses põimus Eesti kultuuri taassünd, väärtustamine ja tutvustamine orgaaaniliselt Eesti riigi taassünniga.  Ta ei jäänud kõrvaltvaatajaks, vaid osales täie pühendumisega rahvuslik- demokraatliku poliitilise keskkonna kujundamisel, alates osalemisest esimeses Hirvepargi miitingus 1987 ning järgnevalt Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ridades (alates 1989).  Vardo Rumessen oli Eesti ajaloo suurima kodanikualgatuse – Eesti kodanike komiteede liikumise - eestvedajaid, olles 1989 EV kodanike ajutise sidetoimkonna liige ning järgnevalt EV kodanike peakomitee liige.  Valitud  
1990 Eesti Kongressi ning seejärel selle täitevorgani – Eesti Komitee liikmeks – toimis ta aktiivselt niihästi Eesti taotluste tutvustamisel välismaal kui rahvusliku kodakondsuspoliitika kujundamisel.   

Vardo Rumesseni rolli on võimatu ülehinnata 1991.a. augusti otsustavatel hetkedel Toompeal. Kuuludes läbirääkimistel ülemnõukoguga Eesti Komitee 4-liikmelisse delegatsiooni, aitas ta oluliselt kaasa rahvusliku kokkuleppe saavutamisele, mis tugines rahvusriigi ja õigusliku järjepidevuse alusele.  Põhiseaduse Assamblees juhtis ta kodanike põhiõiguste toimkonda; tema taotlusi väljendab kõige paremini meie põhiseaduse  määratlus Eesti riigi mõttest – tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.   Rumessen oli Riigikogu liige 1992-95 ning 1999-2003.

  

Vardo Rumesseni lähenemist kõigile eluvaldkondadele kandis terviklikkuse ja ehtsuse taju. Temas on põhjust näha  Eesti kultuuri ja riikluse arhitekti, kel oli selge nägemus niihästi muusikateose kui ka poliitilisete struktuuride arenguloogika suhtes, kes kavandas ning ehitas rahvusliku kultuuri hoonele uusi talasid, lisas sellele kõrgust ja Tobiase „Sanctuse“ säravate kõrgusteni küündivaid sihte. Võime vaid tõdeda, et tegemist on kultuurihiiglasega, kelle tegevuse diapasoonile ega mitmekülgusele ei leidu võrdset.  Eesti klassikaliste heliloojate, eriti Eduard Tubina, Mart Saare, Eduard Oja tutvustamine kaasaegsetele, Tubina festivalide korraldamine ning Tubina ühingu asutamine, kümnete nootide ja helisalvestiste sissemängimine ja väljaandmine, sajad kontserdid, Eesti heliloojaid tutvustavad analüütilised teosed, plaadid Rahmaninovi, Skrjabini, Chopini, Bachi jt muusikaga.  Ning  lõpuks – Rumesseni eestvõttel püstitatud kümned monumendid ja mälestustahvlid Eesti heliloojaile. See on pärand, mille läbitöötamiseks ja tutvustamiseks läheb aastakümneid.  
Täna võime vaid kogeda sügavat tänutunnet sõbra, kaasvõitleja ning aatekaaslase vastu. Mehe vastu, kelle ideaalide ja  sihikindluse ees murenesid poliitilised ja ametkondlikud barjäärid, kahvatusid isekus ja kadedus. Täna sai selgeks, kui väga Eesti vajab uusi Vardo Rumesseneid.

 
Tunne Kelam
25.08.2015 


Mustvee Kultuurikeskuses on avatud Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami fotonäitus "Eesti tee vabadusele".

See on Tunne Kelami isiklik nägemus arvukatest sündmustest, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele.

Näitusel on eksponeeritud mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning portreed olulist rolli mänginud isikutest.

Väljapanek on autoripoolne lugupidamisavaldus kõigile inimestele, kes kriitilistel aegadel, ületades hirmu ja neile pealesurutud mugavnemist, määratlesid endid Eesti Vabariigi kodanikena ning asusid tegutsema iseseisva riigi taastamise nimel.

Fotonäitust on eksponeeritud mitmetes Eesti paikades, samuti Stockholmis, Berliinis ja Brüsselis.

Tunne Kelam valiti 13. juunil 2004 Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana Euroopa Parlamenti. Tema 1972.aasta läkitusega ÜRO-le alanud rahvusvaheline tegevus Eesti õiguste taastamisel päädis 34 aastat hiljem Eesti esindajana maailma suurimas parlamendis.

Näitus jääb avatuks juuni lõpuni.

Tänavu tähistame Eesti Kongressi ja kodanike komiteede liikumise 25. aastapäeva.



On the occasion of its 20th anniversary, the Pro Patria institute has invited its cooperation partners from all around Europe to discuss the current state and the future of centre right thinking in Europe.

Posted by Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo on 28. aprill 2015. a.




Pro Patria Institute, Wilfried Martins Centre for European Studies,Konrad-Adenauer-Stiftung e.V. and the Office of MEP Tunne Kelam

Posted by Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo on 28. aprill 2015. a.



Pro Patria Koolituskeskus, Wilfried Martensi nimeline Euroopa Uuringute Keskus (WMCES), Konrad Adenaueri Fond ja Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo esitlevad:

KUI KÕVER ON BANAAN?
FOORUM REGULATSIOONIDEST, BÜROKRAATIAST ja PIIRANGUTEST
Reedel, 24. aprillil 2015 kell 10:00 – 15:00
KUMU auditooriumis
(Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn)

Ettevõtjaid pahandavad tarbetud halduseeskirjad: enesejärelevalve, ajamahukas paberimajandus ja mitmekordne  bürokraatia on tülikas koorem. Kodanikud tunnevad, et riigipoolne kontroll ja kaitse on liiga patroneeriv ja ületab terve  mõistuse. Vabadus elada oma äranägemise järgi on konfliktis seatud piiridega. Aga tänapäeva ühiskonna turvaliseks ja 
ootuspäraseks toimimiseks on ju vaja raame. Kuhu tuleks joon tõmmata?


10:00-10:30 Foorumi avamine
Tunne KELAM, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige 
Thomas SCHNEIDER, Konrad Adenaueri Fondi Eesti esinduse juht

Just keerukate eeskirjade ja juuksekarva lõhestavate raamatupidamisnõuete pärast on paljud põllumajandusettevõtjad Euroopa Liidu vastu.

10:30-11:00 Euroopa Liidu tulevik – kas ülereguleerimine või dereguleerimime?
Martti HÄIKIÖ, kirjanik, ajaloolane ja WMCESi akadeemilise nõukogu liige, Soome
Tunne KELAM, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige 
Mantas ADOMENAS, filosoof ja poliitikategelane, endine Leedu Semi liige

11:00-11:30 EESTI VÄITLUSSELTS: KAS SUVALISE KUJUGA BANAAN ON OHTLIK?

11:30-12:00 Kohvipaus

Bürokraatia ja patroneerimise kõige halvem mõju seisneb selles, et see tapab lõpuks igasuguse loovuse ja katsetamisjulguse. Kui tahta, et avalik sektor edeneks, tuleb üle võtta erasektori seadused ja tavad.

12:00-13:15 Piirangud, mis takistavad piirkondlikku koostööd ja majanduskasvu 
Kogukonnad bürokraatia tõmbetuules - Liia LUST, Külaliikumine Kodukant
Eurotoetused: nõuded ja Eesti nõuded - Patric RANG, koolitaja ja konsultant
Kes ütles, et reisimine peaks olema kerge - Silvi KRUUSENVALD, MTÜ Reisibüroode Liit,
Fantaasiareisid 
Jaanus OTSA, ettevõtja, Eesti Ehitusettevõtjate Assotsiatsioon
Ulla PREEDEN, Põlva maavanem 

13:15-14:00 Kommenteerivad asjatundjad ja maaelu entusiastid  

Riigikogu aseesimees ja põllumajandusminister 2011-2014 Helir-Valdor SEEDER
Värska SPA turundusjuht, ettevõtja ja ajakirjanik Igor TARO
Kauaaegne riigiametnik, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika PRISKE

14:00 Kokkuvõtted ja lõpetamine 
Päeva juhib kommunikatsiooniekspert Taavi Linnamäe.
Töökeeled: eesti ja inglise keel
Lisateave ja registreerimine: e-post: info@propatria.ee ja tel: 7734 201 



Tartu Ülikooli Narva Kolledžis on avatud Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami fotonäitus "Eesti tee vabadusele".

See on Tunne Kelami isiklik nägemus arvukatest sündmustest, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele.

Näitusel on eksponeeritud mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning portreed olulist rolli mänginud isikutest.

Väljapanek on autoripoolne lugupidamisavaldus kõigile inimestele, kes kriitilistel aegadel, ületades hirmu ja neile pealesurutud mugavnemist, määratlesid endid Eesti Vabariigi kodanikena ning asusid tegutsema iseseisva riigi taastamise nimel.

Fotonäitust on eksponeeritud mitmetes Eesti paikades, samuti Stockholmis, Berliinis ja Brüsselis.

Tunne Kelam valiti 13. juunil 2004 Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana Euroopa Parlamenti. Tema 1972.aasta läkitusega ÜRO-le alanud rahvusvaheline tegevus Eesti õiguste taastamisel päädis 34 aastat hiljem Eesti esindajana maailma suurimas parlamendis.

Näitus jääb avatuks mai lõpuni

Tänavu tähistame Eesti Kongressi ja kodanike komiteede liikumise 25. aastapäeva




AVATUD ON TUNNE KELAMI FOTONÄITUS TOHISOO MÕISAS 

Seoses Kodanike Komitee ja Eesti Kongressi 25. aastapäevaga on novembris ja detsembris Tohisoo mõisas võimalik tutvuda Tunne Kelami fotonäitusega „Eesti tee vabadusele“.  
See on Tunne Kelami isiklik nägemus arvukatest sündmustest, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele. 
Väljapanek on autoripoolne lugupidamisavaldus kõigile inimestele, kes kriitilistel aegadel, ületades hirmu ja neile pealesurutud mugavnemist, määratlesid endid Eesti Vabariigi kodanikena ning asusid tegutsema iseseisva riigi taastamise nimel. Fotonäitust on ekspo-neeritud mitmetes Eesti paikades, samuti Stockholmis, Berliinis ja Brüsselis.



TUNNE KELAM -- SÜDAMEGA TEHTUD POLIITIKA

http://helishirve.planet.ee/clip/Tunne%20Kelam_sydamega%20tehtud%20poliitika_v1.mp4

Seisan selle eest, et Eestil oleks rahvusvaheliste kriiside ajal kindel seisund Euroopas, et meil oleks seal rohkem sõpru, kes on valmis meid vajadusel toetama. Seisan majanduse stabiilsuse ja Eesti kodanike võrdsete võimaluste eest Euroopas töötada, õppida ja reisida.





subtiitrid ENG RUS






Tunne Kelam tervitamas koolipere Gustav Adolfi Gümnaasiumi Eesti Vabariigi 96. aastapäeva aktusel.
Aastapäeva eel andis Tunne Kelam Tallinna 21. Koolis, Ruila Põhikoolis ja Gustav Adolfi Gümnaasiumis kodanikuõpetuse tunni teemal: "Mida suudab väikeriik suures Euroopas?"





Kordaminekuid alanud aastal!
Jõhvi linnagaleriis on  8.01-31.01 avatud näitus „Tunne Kelam – Eestis ja Euroopas“
Ootame Teid südamest väljapanekule ja reedel, 10. jaanuaril kell 16:00 kohtuma autori Tunne Kelamiga







Koolituskeskus Pro Patria, Euroopa Uuringute Keskus (CES) ja Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam
Ootavad Teid seminarile ja kogumiku „REFORMIDELT KASVULE: toimetulek Euroopa majanduskriisiga“ esitlusele 
15. novembril kell 13:00-16:00, Swissôteli konverentsikeskuses (Tornimäe 3, Tallinn)



Mari-Ann ja Tunne Kelam ootavad teid Marje Sink`i vokaalduettide kogumiku esitluskontserdile „PEALPOOL PILVI“ 8. novemberil kell 19.00 Tallinna Raekojas
Esinevad: Pille Lill (sopran), Arete Teemets (sopran), Tatjana Timofejeva (sopran), Ott Indermitte (bass), Allar Kaasik (tsello)  klaveril Piia Paemurru

Allar Kaasiku esitluses Kuldar Sink’i üks viimaseid, senitundmatu sooloteos – Gospodi Pomilui



Head sõbrad ja aatekaaslased!

Ootan Teid kõiki juba laupäeval kella 12 Estonia kontserdisaali,  et tähistada Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei 25. aastapäeva.

See on suursündmus me kõigi jaoks, kuna ERSP loomine on märgiline sündmus meie riigi ajaloos. Toimus läbimurre kommunistliku ainupartei võimumonopolist ja esimese demokraatliku erakonnana avas see tee mitmeparteisüseemile Nõukogude Liidus. See sündmus pole ühe erakonna monopol, vaid rahvuslike jõudude ühine saavutus,  mille üle võime kõik uhkust tunda. Soovin väga, et võtaksite aega konverentsil osaleda, et heita pilk minevikku ning kavandada koos Eesti tulevikku.

Tunne Kelam

ERSP esimees 1988-1995

Anna oma tulekust teada konverents@irl.ee või 55 641 999





Tunne Kelam Washingtoni konverentsil 18. juulil koos Freedom House'i presidendi Krameriga tegemas ettekannet Venemaast



20. augustil täitub kakskümmend viis aastat Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamisest. 

ERSP oli tõenäoliselt esimene mitte-kommunistlik demokraatlik erakond tollase Nõukogude Liidu alal. ERSP asutajad tulid kokku Pilistveres, Viljandimaal, asutamiskoosolek peeti kohalikus kirikus, mille pastoriks oli Vello Salum, ERSP esimese juhatuse liige. Aastal 1988 oli see väga põhimõtteline ja julge tegu.

Kohtumisteni Pilistveres!

Tunne Kelam



Tunne Kelami büroo kutsub gümnasiste Artisesse vaatama filmi HANNAH ARENDT

Alates 26. aprillist linastub kinodes Margarethe von Trotta filosoofiline eluloofilm HANNAH ARENDT / Saksamaa 2012.

Alates 6. maist algavad koostöös kinoga Artis tasuta pärastlõunased kinoseansid kooligruppidele. Linastuse eel või järel kohtumised kodanikuõiguste asjatundjatega.

Reedel, 17. mail kell 14:00 algaval seansil kohtumine TUNNE KELAMIGA

Vaatajatele jagatkse toetavd meediamaterjalid, mis on kättesaadavad kino kodulehel: http://www.kino.ee/Event/2477/.

Registreeruda saab Artise kino veebilehe aadressil:http://www.kino.ee/Event/2477/ või aadressil liina@kino.ee



Homme, 19. aprillil külastab Tunne Kelam Järvamaad.

Hommikul kohtume koolirahvaga Järva-Jaani Gümnaasiumis. Algusega kell 13:00 algab ajarännak Tunne Kelamiga Paides Wittenstein`i ajakeskuses. Päev lõpeb Põhjaka Mõisas, kuhu ootame omavalitsusjuhte  ja maavalitsuse esindajaid.










 


Vaata möödunud aastate sündmusi ja fotosid siit >