15. septembril avasid Mari-Ann ja Tunne Kelam Vastseliina Rahvamajas loodusfotode näituse „Vaata ja sa märkad“.
Autorid jagasid huvilistega emotsioone ja piltide tagamaid. Õhtu jätkus Peeter Sink 75 - sünniaastapäevale pühendatud kontserdiga. Täname kõiki kaasalööjaid, esinejaid, ja korraldajaid- eriline tänu kultuurijuht Anneli Lõhmusele.



Estonia: Almost extinguished, sucessfully reborn (2017)

  • Tunne Kelam ja Mart Laar
  • Kujundus Tiina Sildre
  • Toimetanud Kadri Vanem
  • Tõlge ja korrektuur Mari-Ann Kelam

„Estonia: Almost extinguished, sucessfully reborn“ on kogumiku „The Reunification of Europe: Anti-totalitarian Courage and Political Renewal“ Eesti peatüki kaasajastatud versioon. Tekst annab lühiülevaate Eesti okupatsioonist, iseseisvuse taastamisest ja demokraatliku riigi ülesehitamisest rahulikul teel. Kogumik anti esmakordselt välja Tunne Kelami eestvedamisel 2009 aastal Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni poolt.



TUNNE KELAMI LOODUSFOTODE NÄITUS „MÄRKA, MIS SU ÜMBER. AVALI SILMAGA“

Täna pärast jumalateenistust oli Jaani kiriku lõunasaalis Euroopa Parlamendi saadiku TUNNE KELAMI loodusfotode näituse „Märka, mis su ümber. Avali silmaga“ avamine. Möödunud aastal oli samas kohas MARI-ANN KELAMI mõneti samasuunaline fotonäitus „Vaata ja sa märkad“. Näituse on üles seadnud kuraator ERKKI JUHANDI ja see jääb avatuks 3. augustini.
Uurisime Tunne Kelamilt intervjuus kõiksuguseid seoseid vast avatud näitusega.

JAANI KIRIKU FB LEHELE VASTAB TUNNE KELAM:

KAS SEDA NÄITUST VÕIB NIMETADA PARALLEELNÄITUSEKS TEIE ABIKAASA MÖÖDUNUDAASTASE VÄLJAPANEKUGA? TEEMAD ON SARNASED, VAATENURGAD PISUT ERINEVAD ...

Jaa, kindlasti. Me oleme teineteist õnneks pidevalt täiendanud ja tema on mind väga palju õpetanud märkama detaile, märkama mitte ainult seda, mis on ees, vaid ka seda, mis on selja taga. Pööra ümber ja vaata ka sinna – pilt on siis hoopis teistsugune. Ta on õpetanud mind märkama ka kõige pisemaid detaile, huvituma nendest ja nägema väikeste asjade suurust. Ma usun, et see on mulle väga hästi mõjunud. Algul pidi see näitus olema Eesti loodusest – suvisel ajal on see ju väga palju mõeldud ka turistidele. Aga ma hakkasin vaatama, et tavalised looduspildid on küll ilusad, aga need võiksid minna pigem kuskile turismibrošüüri. Ka looduse käsitlemisel on siiski vaja individuaalset lähenemist või tunnetust, seda, mis on just minu jaoks huvitav või mida ma olen selles avastanud. Seetõttu on sel näitusel väga suur osa detailidel ja huvitavatel momentidel.

KUI TE ABIKAASA MARI-ANNIGA KÄITE LOODUSES, SIIS KUIDAS TE ENDA ÜMBER VAATATE JA PILDISTATE?

Me sageli teeme pilte paralleelselt. Kui üks avastab mingisuguse vaatenurga või objekti, siis teine tuleb kohe juurde ja üritab ka teha midagi niisugust. Siis on tõesti huvitav pärast vaadata, mis välja tuli.


KUNA TE PRAEGU OLETE VÄGA PALJU EESTIST EEMAL, SIIS KAS TE MÄRKATE ENDA JUURES KA MINGIT KAUGELT VAATAJA PILKU EESTILE? TE EI OLE TEINUD NÄITUST NÄITEKS BELGIA AASTAAEGADEST, KÜLL AGA NÜÜD EESTI OMADEST. KAS SELLES NÄITUSES VÕIB LEIDA KA TEATAVAT
KODUIGATSUST?

Koduigatsust vast mitte, sellepärast et minu rütm on nädalas nii, et neli päeva olen eemal Euroopas ja kolm päeva kodus – sest kodumaaga peavad Euroopa Parlamendi liikmed olema pidevas kontaktis. Ja ega ma Belgia loodust suurt ei tunnegi. Kuid kui vaadata väikese distantsiga, siis Eesti loodus on kindlasti ehtsam, Eesti on unikaalne selle poolest, et tal on nii palju loomulikku, puutumatut loodust. Väga mitmekesine maa selle poolest. Territooriumilt Belgia-suurune, aga Eestis on üllatav rikkus loodusvormides: metsade kõrval nii palju järvi, künklikke maastikke, soid, ülimalt mitmekesine rannajoon, pankrannikud, liivarannad, kivised, soised rannikud. See on tõesti niisugune väärtus, millele tasub tähelepanu pöörata ka neil, kes Eestit külastavad.


HETK ENNE TEIEGA INTERVJUU TEGEMIST LASTI KLASSIKARAADIOST 
LAULUPEO SAADET JA SEAL HÕISKASID LASTEHÄÄLSED SEGAKOORID ALO
MATTIISENI JA JÜRI LEESMENDI LAULUS „ISAMAA ILU HOIELDES“ ÜHESKOOS: 
„PANE TÄHELE!“ MIDA EESTIS OMA ÜMBER ÜLDSE TASUKS VEEL PEALE LOODUSE MÄRGATA?

Märgata on kogu aeg kõike. Me oleme harjunud mõtlema, et meie ümber peab olema midagi erakorraliselt ilusat – kas või imeline päikeseloojang –, aga tegelikult on igal ajamomendil midagi märgata. See ongi see, mis teeb elu huvitavaks. See oleneb lihtsalt tähelepanuvõimest, võimest keskenduda mingisugusele momendile. Eks see eristab tavalist, hajutatud tähelepanu sellest erksast nägemisest, et maailm on tegelikult väga rikas, huvitav. Nägemine sõltub väga palju meie enda vaimsest hoiakust.


MIKS TEIE LOODUSFOTODE NÄITUS ON JUST LINNA KESKVÄLJAKU KIRIKUS?

Kuna minu abikaasa näitus oli samas kohas, siis pakuti seda võimalust ka mulle. Tookordne näitus oli üllatavalt edukas, külalisteraamatus oli nii palju toredaid sissekirjutisi – seda poleks kunagi oodanud ... Kui mulle pakuti seda võimalust, siis oli see loomulik paik: Jaani kirik ja Vabaduse väljak on ju parim koht, kust inimesed käivad läbi – tingimusel, et kirik on lahti. See juba ise annab mingisuguse tooni või meeleolu. Loodusest pilte tehes polegi vaja mingisugust jutlust, sest kõik targad inimesed on järeldanud ja ka eesti keeles on sõnades see seos nähtav, et loodus on see, mis on loodu. Keegi on loonud looduse. Loodus ise annab tunnistust Jumalast, oma Loojast. Just see ilu ja mitmekesisus peaks selle mõtteni viima. Seda näevad inimesed, kes on avatud ja kes ei ole oma kitsaste mõttemallide kütkeis.




Kelam tutvustab Võru noortele konservatiivset maailmavaadet

Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam tutvustab homme Võru noortele konservatiivset maailmavaadet ja väärtuspõhist poliitikat. Kelam annab Kreutzwaldi koolis ühiskonnaõpetuse tunni, kus räägib valikutest, mida peavad Euroopa liidrid tegema, et tulla toime poliitiliste muutustega muutuvas maailmas.

Ühiskonnaõpetuse tunnis "Mida suudab väike riik Euroopas?" annab ta Kreutzwaldi kooli üheksanda klassi aktiivsele õpilasele Emil Aništšenkole üle kutse külastada Euroopa Parlamenti.

Maavanem Andres Kõiv annab järgneval kohtumisel Tunne Kelamile ülevaate haldus- ja riigireformist Võrumaal.


Pärastlõunal lööb Tunne Kelam kaasa kultuurimajas Kannel toimuval mõttevahetusel „Kui kõver on banaan?“, kus koos kohalike ettevõtlike inimestega püütakse leida tasakaal Euroopa Liidus kehtivate reeglite ja terve mõistuse vahel.

Õhtusel kokkusaamisel Võrumaa noortega arutletakse Eesti ja Euroopa poliitikast. Kavas on ettekanne teemal „Väärtustega elu. Euroopa hing“.





Ootame huvilisi kolmapäeval 

Wilfried Martensi Euroopa Uurimuste Keskuse (WMCES) mõttekodade foorumile NET@WORK Brüsselis, hotellis The Hotel. 

Pro Patria Instituut arutelul kell 15.30-17.00.

The invisible and visible Russian hand in Europe (Venemaa nähtamatu/nähtav käsi Euroopas) - arutleme Venemaa propaganda teemadel. 

Mõttevahetuses osalevad EP saadik Tunne KELAM

rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev STOICESCU ja 

USA Saksamaa Marshall Fondi teadur Nicolas BOUCHET

Vestlust juhib Postimehe välistoimetuse juht Evelin KALDOJA.

Sündmusel on kavas neli pooleteisttunnist paralleelselt kulgevat paneeldiskussiooni, mis keskenduvad paremmõtte arengule Euroopas ja liikmesriikides.




Vagura lamba kostüümis peidab end murdja karu.


 „Karu lambanahas“ 

on esimene põhjalikum ülevaade Kremli rahastatud ja juhitud mõjukanalite tegevusest Euroopas. Kogumik tekitas peale ilmumist laia vastukaja Venemaal ja Euroopas. Uurimus näitab, kuidas kasutades ära Lääne avatud ühiskonna enese vahendeid - eelkõige kodanikuühendusi, levitatakse informatsioonivabaduse sildi all moonutatud ja vaenulikku teavet. 

 Tunne Kelam: „Soovitan seda esimest pääsukest, mis sünges propagandasõjas läbi sumedate desinformatsiooni pilvede valgusesse murrab võtta täie tõsidusega, süveneda ning seda võimalikult laialt levitada.“ 

 Väljaandjaks on Euroopa Rahvapartei mõttekoda WMCES (Wilfried Martensi Euroopa Uurimuste Keskus), tõlge Pro Patria Instituut. 





Euroopa Avalike Teenistujate Föderatsioon (EUROFEDOP) , Tunne Kelami büroo ja Pro Patria  Instituudi  korraldavad 21. - 22. märtsil Rahvusraamatukogus rahvusvahelise koostööseminari: MUUTUVA OLUKORRAGA HAKKAMA SAAMINE ─ MEIE JULGEOLEKUTEENISTUSTE IGAPÄEVANE ÜLESANNE.

Seminar käsitleb Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud (16. veebruaril 2017)  julgeoleku tõstmise meetmed ja analüüsib kujunenud olukorda kohaliku omavalitsuse ja nende ühenduste, politsei, kaitseväe, justiitsvaldkonna ning avalike teenistujate organisatsioonide tasandilt.

Osaleja Euroopa riikide asjatundjad ja teemaga teemaga seotud ametnikud.




Milliseks sõjaks valmistus Stalin?

1941. aasta 22. juuni hommikul sai rahulikku und maganud Nõukogude Liidust hitlerliku Saksamaa reetliku kallaletungi süütu ohver. Pool sajandit oli Saksa natside ja Nõukogude kommunistide vahelise sõja puhkemise asjaolude säärane tõlgendus ainuvõimalik, ja seda mitte ainult NSV Liidus, vaid ka Lääne pahempoolsete intellektuaalide hulgas. Esimesena murdis valetamise ja vaikimise vandenõu Viktor Suvorov, kes oma raamatutes („Jäälõhkuja“, „M-päev“, „Viimane vabariik“) pakkus sündmusest hoopis teistsuguse nägemuse

JÄRELVAATAMINE



Reedel, 29. aprillil Viljandi Maavalitsuse saalis 
foorum regulatsioonidest, bürokraatiast ja piirangutest

KUI KÕVER ON BANAAN?
Sissepääs vaba ja avatud kõigile!



Viljandi Kutseõppekeskuses on avatud Tunne Kelami fotonäitus „Eesti tee vabadusele“

Eksponeeritud on mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning portreed olulist rolli mänginud isikutest.

Ootame teid avamisele ja kohtumisele autoriga reedel, 29. aprillil kell 13:00



RAHVUSVAHELINE KONVERENTS – EUROOPA HING järelvaatamine



Ootame Teid Tunne Kelami või Delfi veebi vahendusel ülehomme (11. märts)

osa saama rahvusvahelisest konverentsist
EUROOPA HING, huvitavad teemad ja palju häid esinejaid!








Patriotismipäev.   

31.augustil  2015 möödub 21  aastat, mil viimased  nõukogude  okupatsioonivägede  üksused lahkusid  Eesti Vabariigi territooriumilt.   Sellega  murti  üks  Vene  suurriikliku  teooria põhimõtteid, mis  väidab, et  iga maa, kuhu on kunagi astunud Vene sõduri  saabas,  kuulub  alatiseks Venemaale.

Punaarmee  sisenes  Eestisse 76  aastat tagasi,  Stalini ja Hitleri  sõpruslepingu  alusel.  See  oli   jõud, millele tuginedes   kukutati  juunis  1940  Eesti  seaduslik valitsus  ning kehtestati  kommunistlik  terrorirezhiim .   Ometi,  vaatamata  meie  vabariiki   tabanud katastroofile   ei   kaotanud  tuhanded   patrioodid lootust, et ükskord  saab  Eesti  taas  vabaks.   Vabaduse  leeki   hoiti üleval  idarindel,  soomepoiste ja  metsavendade  võitluses,   asumisel, vangilaagrites kui ka  punavõimude muserdatud   koduses Eestis.   Vabaduse  tuld  jäid kandma  kümned  tuhanded  eesti pagulased  võõrsil, kelle  teiseks  mitteametlikuks  elukutseks kujunes  Eestit  tabanud  okupatsiooni  teadvustamine vabas maailmas,  meie  riigi õigusliku järjepidevuse  säilitamine,  patriotismist hingestatud  Eesti päevade korraldamine   ning  kodumaal  jätkuva  vastupanuliikumise  toetamine.   

Täna,  21  aastat pärast  okupatsioonivägede  lahkumist  võime  paremini  aru saada  imest,  mille  kordasaatmisel  osalesid  ühel või teisel  kujul  kümned tuhanded  isamaalised  kodanikud.  Seda  eriti  1989/1990  aastate  Eesti kodanike komiteede liikumise  kujul,  millest  kujunes  Eesti  ajaloo suurim kodanikualgatus.   Iseseisev  Eesti  rahvusriik  on taastatud, tal  on  õiguspärane koht  demokraatlikus  maailmas.    Samas  on  vabadus  hakanud  paljudele kaaskodanikele  tunduma  justnagu endastmõistetavana.   

Eesti  ajalugu  on meile pärandanud  kaks  sõnumit.    Esimene  väidab, et  kõik on  võimalik,  isegi  kõige lootusetumaist oludest on  meil  õnnestunud  välja  tulla.  Kuid  teine sõnum  hoiatab, et  kunagi  pole  saavutatu   automaatselt tagatud -   1940.  aasta suvel  hävines  paarkümmend  aastat  ehitatud   kodanikuühiskond  paari  kuuga.    

Iseseseisev  riik  ei  saa meie jaoks  kunagi  olla  endastmõistetav.    Teame, et  ehtsa  vabaduse eest tuleb  seista   iga päev,  ühel või teisel  kujul.  Vabaduse  ja õigluse  eest tuleb seista ka mujal maailmas, eriti  meie naabermaades.   Lagle  Pareki  sõnul  on  ühe  miljonilise  rahva  iseseisev riik  suur  luksus,  mille  eest  selle  riigi  kodanikel  tuleb maksta märksa kõrgemat hinda -  oma  patriotismi,  ühiskonnale pühendumuse,  ühiskasu  edendamiseks  kulutatud  aja ja  energia  näol.    Meie   lähinaabruses  püüab  Vene  uusimperialism  uue  jõuga  kinnitada  oma õigust igal territooriumile, millele on kunagi  astunud  vene sõduri  saabas.  

Palju ohtlikumaks  ning  etteaimamatumaks  muutunud  maailmas  on  võimalik  vabadust  kindlustada  üksnes  vastutustundeliste  isamaaliste  kodanike  ühisalgatustega,  olgu  riigikaitse või kodanikuühiskonna  tugevdamisel.    Selleks  tuleb  meil  teadvustada  ning  väärtustada  neid, kes  kommunistliku   okupatsiooni   kõige julmemais tingimusis  säilitasid oma väärikuse  ning  patriotismi,   ei  läinud koostööle  vägivalla ja vale  rezhiimiga,   otsisid  propaganda  labürindis  tõde  ning  hoidsid   ühel  või teisel  moel  vabaduse leeki  hõõgumas.   

Usun, et  just   31. august,  võõrvägedest  vabanemise  päev,   võiks  olla  nüüdsest peale  Eesti  patriotismipäev, mil tunnustame  kõiki  Eesti  patrioote, kes  kunagi  ei  kaotanud  lootust, et nõukogude  okupatsiooniväed  ükskord  meie kodumaalt lahkuvad.   1972.  aastal  põranda alt  ÜRO-le  läkitatud  Eesti patriootide  memorandumis  nõuti  sellelt rahvusvaheliselt  organisatsioonilt  abi  okupatsioonivägede väljaviimiseks  ning  vabade valimiste korraldamiseks.   19  aastat  hiljem  sai  see  hullumeelsena  tunduv  soov  tegelikkuseks.   

Patriotismipäeva  sõnum  on  eriti suunatud   noortele.  See on lootuse  ja vastupidamise  sõnum -  katsumused ja lüüasaamised  ei  murra  isamaalisi  mehi ja naisi. Ükski okupatsioon ei ole igavene.   Väärika ning enesest lugupidava  kodaniku  kohus  on kaitsta Iseseisvust, seda nii  eluhoiakuis,  käitumises  kui ka vajadusel relvaga   käes.   Selleks on meil vaja  moraalset  selgroogu,  kindlat maailmavaadet  ning  väärtuspõhist  käitumist,  mis ei lase end  kaasa viia  tarbimis- ja meelelahutusühiskonna  mugavast  hoovusest.   

Ühendagu meid kõiki  Juhan Liivi   luuletus  „Ta lendab mesipuu poole“. 

Tunne Kelam

31.08.2015


Mälestades Vardo Rumessenit

 

Vardo Rumessen  oli  ainulaadne loovisiksus, Eesti rahvuskultuuri edendaja, silmapaistev pianist ja muusikateadlane, Eesti iseseisva riikluse taastajaid.  Erakordse missioonitundega inimene, selge seisukohaga põhimõttelistes väärtusorientatsioonides, kes ei laskunud kunagi kompromissidele kvaliteedi ega tõe arvel.  Teenides jäägitult Eesti kultuuri ja iseseisvuse ideaali, osutas ta isikliku algatuse ja eeskujuga, et ka kõige ebasoodsamais tingimustes on võimalik saavutada uskumatuid tulemusi. Avastanud ja taastanud unustuse hõlmast Eesti muusika suurteose – Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase Lähetamine“, viis ta selle Eesti avalikkuse ette ja seejärel maailma teadvusse Eesti jaoks kõige kriitilisemal poliitilisel perioodil.  „Joonase lähetamise“ sõnum – orjastatud rahva võit võõrvõimu üle – valmistas oma ettekannetega mõne-aastase vahega vaimselt ja moraalselt ette Eesti riigi järgnevat taasärkamist unustuse hõlmast.

 

Rumesseni tunnetuses põimus Eesti kultuuri taassünd, väärtustamine ja tutvustamine orgaaaniliselt Eesti riigi taassünniga.  Ta ei jäänud kõrvaltvaatajaks, vaid osales täie pühendumisega rahvuslik- demokraatliku poliitilise keskkonna kujundamisel, alates osalemisest esimeses Hirvepargi miitingus 1987 ning järgnevalt Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ridades (alates 1989).  Vardo Rumessen oli Eesti ajaloo suurima kodanikualgatuse – Eesti kodanike komiteede liikumise - eestvedajaid, olles 1989 EV kodanike ajutise sidetoimkonna liige ning järgnevalt EV kodanike peakomitee liige.  Valitud  
1990 Eesti Kongressi ning seejärel selle täitevorgani – Eesti Komitee liikmeks – toimis ta aktiivselt niihästi Eesti taotluste tutvustamisel välismaal kui rahvusliku kodakondsuspoliitika kujundamisel.   

Vardo Rumesseni rolli on võimatu ülehinnata 1991.a. augusti otsustavatel hetkedel Toompeal. Kuuludes läbirääkimistel ülemnõukoguga Eesti Komitee 4-liikmelisse delegatsiooni, aitas ta oluliselt kaasa rahvusliku kokkuleppe saavutamisele, mis tugines rahvusriigi ja õigusliku järjepidevuse alusele.  Põhiseaduse Assamblees juhtis ta kodanike põhiõiguste toimkonda; tema taotlusi väljendab kõige paremini meie põhiseaduse  määratlus Eesti riigi mõttest – tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.   Rumessen oli Riigikogu liige 1992-95 ning 1999-2003.

  

Vardo Rumesseni lähenemist kõigile eluvaldkondadele kandis terviklikkuse ja ehtsuse taju. Temas on põhjust näha  Eesti kultuuri ja riikluse arhitekti, kel oli selge nägemus niihästi muusikateose kui ka poliitilisete struktuuride arenguloogika suhtes, kes kavandas ning ehitas rahvusliku kultuuri hoonele uusi talasid, lisas sellele kõrgust ja Tobiase „Sanctuse“ säravate kõrgusteni küündivaid sihte. Võime vaid tõdeda, et tegemist on kultuurihiiglasega, kelle tegevuse diapasoonile ega mitmekülgusele ei leidu võrdset.  Eesti klassikaliste heliloojate, eriti Eduard Tubina, Mart Saare, Eduard Oja tutvustamine kaasaegsetele, Tubina festivalide korraldamine ning Tubina ühingu asutamine, kümnete nootide ja helisalvestiste sissemängimine ja väljaandmine, sajad kontserdid, Eesti heliloojaid tutvustavad analüütilised teosed, plaadid Rahmaninovi, Skrjabini, Chopini, Bachi jt muusikaga.  Ning  lõpuks – Rumesseni eestvõttel püstitatud kümned monumendid ja mälestustahvlid Eesti heliloojaile. See on pärand, mille läbitöötamiseks ja tutvustamiseks läheb aastakümneid.  
Täna võime vaid kogeda sügavat tänutunnet sõbra, kaasvõitleja ning aatekaaslase vastu. Mehe vastu, kelle ideaalide ja  sihikindluse ees murenesid poliitilised ja ametkondlikud barjäärid, kahvatusid isekus ja kadedus. Täna sai selgeks, kui väga Eesti vajab uusi Vardo Rumesseneid.

 
Tunne Kelam
25.08.2015 


Mustvee Kultuurikeskuses on avatud Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami fotonäitus "Eesti tee vabadusele".

See on Tunne Kelami isiklik nägemus arvukatest sündmustest, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele.

Näitusel on eksponeeritud mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning portreed olulist rolli mänginud isikutest.

Väljapanek on autoripoolne lugupidamisavaldus kõigile inimestele, kes kriitilistel aegadel, ületades hirmu ja neile pealesurutud mugavnemist, määratlesid endid Eesti Vabariigi kodanikena ning asusid tegutsema iseseisva riigi taastamise nimel.

Fotonäitust on eksponeeritud mitmetes Eesti paikades, samuti Stockholmis, Berliinis ja Brüsselis.

Tunne Kelam valiti 13. juunil 2004 Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana Euroopa Parlamenti. Tema 1972.aasta läkitusega ÜRO-le alanud rahvusvaheline tegevus Eesti õiguste taastamisel päädis 34 aastat hiljem Eesti esindajana maailma suurimas parlamendis.

Näitus jääb avatuks juuni lõpuni.

Tänavu tähistame Eesti Kongressi ja kodanike komiteede liikumise 25. aastapäeva.



On the occasion of its 20th anniversary, the Pro Patria institute has invited its cooperation partners from all around Europe to discuss the current state and the future of centre right thinking in Europe.

Posted by Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo on 28. aprill 2015. a.




Pro Patria Institute, Wilfried Martins Centre for European Studies,Konrad-Adenauer-Stiftung e.V. and the Office of MEP Tunne Kelam

Posted by Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo on 28. aprill 2015. a.



Pro Patria Koolituskeskus, Wilfried Martensi nimeline Euroopa Uuringute Keskus (WMCES), Konrad Adenaueri Fond ja Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo esitlevad:

KUI KÕVER ON BANAAN?
FOORUM REGULATSIOONIDEST, BÜROKRAATIAST ja PIIRANGUTEST
Reedel, 24. aprillil 2015 kell 10:00 – 15:00
KUMU auditooriumis
(Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn)

Ettevõtjaid pahandavad tarbetud halduseeskirjad: enesejärelevalve, ajamahukas paberimajandus ja mitmekordne  bürokraatia on tülikas koorem. Kodanikud tunnevad, et riigipoolne kontroll ja kaitse on liiga patroneeriv ja ületab terve  mõistuse. Vabadus elada oma äranägemise järgi on konfliktis seatud piiridega. Aga tänapäeva ühiskonna turvaliseks ja 
ootuspäraseks toimimiseks on ju vaja raame. Kuhu tuleks joon tõmmata?


10:00-10:30 Foorumi avamine
Tunne KELAM, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige 
Thomas SCHNEIDER, Konrad Adenaueri Fondi Eesti esinduse juht

Just keerukate eeskirjade ja juuksekarva lõhestavate raamatupidamisnõuete pärast on paljud põllumajandusettevõtjad Euroopa Liidu vastu.

10:30-11:00 Euroopa Liidu tulevik – kas ülereguleerimine või dereguleerimime?
Martti HÄIKIÖ, kirjanik, ajaloolane ja WMCESi akadeemilise nõukogu liige, Soome
Tunne KELAM, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige 
Mantas ADOMENAS, filosoof ja poliitikategelane, endine Leedu Semi liige

11:00-11:30 EESTI VÄITLUSSELTS: KAS SUVALISE KUJUGA BANAAN ON OHTLIK?

11:30-12:00 Kohvipaus

Bürokraatia ja patroneerimise kõige halvem mõju seisneb selles, et see tapab lõpuks igasuguse loovuse ja katsetamisjulguse. Kui tahta, et avalik sektor edeneks, tuleb üle võtta erasektori seadused ja tavad.

12:00-13:15 Piirangud, mis takistavad piirkondlikku koostööd ja majanduskasvu 
Kogukonnad bürokraatia tõmbetuules - Liia LUST, Külaliikumine Kodukant
Eurotoetused: nõuded ja Eesti nõuded - Patric RANG, koolitaja ja konsultant
Kes ütles, et reisimine peaks olema kerge - Silvi KRUUSENVALD, MTÜ Reisibüroode Liit,
Fantaasiareisid 
Jaanus OTSA, ettevõtja, Eesti Ehitusettevõtjate Assotsiatsioon
Ulla PREEDEN, Põlva maavanem 

13:15-14:00 Kommenteerivad asjatundjad ja maaelu entusiastid  

Riigikogu aseesimees ja põllumajandusminister 2011-2014 Helir-Valdor SEEDER
Värska SPA turundusjuht, ettevõtja ja ajakirjanik Igor TARO
Kauaaegne riigiametnik, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika PRISKE

14:00 Kokkuvõtted ja lõpetamine 
Päeva juhib kommunikatsiooniekspert Taavi Linnamäe.
Töökeeled: eesti ja inglise keel
Lisateave ja registreerimine: e-post: info@propatria.ee ja tel: 7734 201 



Tartu Ülikooli Narva Kolledžis on avatud Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami fotonäitus "Eesti tee vabadusele".

See on Tunne Kelami isiklik nägemus arvukatest sündmustest, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele.

Näitusel on eksponeeritud mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning portreed olulist rolli mänginud isikutest.

Väljapanek on autoripoolne lugupidamisavaldus kõigile inimestele, kes kriitilistel aegadel, ületades hirmu ja neile pealesurutud mugavnemist, määratlesid endid Eesti Vabariigi kodanikena ning asusid tegutsema iseseisva riigi taastamise nimel.

Fotonäitust on eksponeeritud mitmetes Eesti paikades, samuti Stockholmis, Berliinis ja Brüsselis.

Tunne Kelam valiti 13. juunil 2004 Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana Euroopa Parlamenti. Tema 1972.aasta läkitusega ÜRO-le alanud rahvusvaheline tegevus Eesti õiguste taastamisel päädis 34 aastat hiljem Eesti esindajana maailma suurimas parlamendis.

Näitus jääb avatuks mai lõpuni

Tänavu tähistame Eesti Kongressi ja kodanike komiteede liikumise 25. aastapäeva




AVATUD ON TUNNE KELAMI FOTONÄITUS TOHISOO MÕISAS 

Seoses Kodanike Komitee ja Eesti Kongressi 25. aastapäevaga on novembris ja detsembris Tohisoo mõisas võimalik tutvuda Tunne Kelami fotonäitusega „Eesti tee vabadusele“.  
See on Tunne Kelami isiklik nägemus arvukatest sündmustest, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele. 
Väljapanek on autoripoolne lugupidamisavaldus kõigile inimestele, kes kriitilistel aegadel, ületades hirmu ja neile pealesurutud mugavnemist, määratlesid endid Eesti Vabariigi kodanikena ning asusid tegutsema iseseisva riigi taastamise nimel. Fotonäitust on ekspo-neeritud mitmetes Eesti paikades, samuti Stockholmis, Berliinis ja Brüsselis.



TUNNE KELAM -- SÜDAMEGA TEHTUD POLIITIKA

http://helishirve.planet.ee/clip/Tunne%20Kelam_sydamega%20tehtud%20poliitika_v1.mp4

Seisan selle eest, et Eestil oleks rahvusvaheliste kriiside ajal kindel seisund Euroopas, et meil oleks seal rohkem sõpru, kes on valmis meid vajadusel toetama. Seisan majanduse stabiilsuse ja Eesti kodanike võrdsete võimaluste eest Euroopas töötada, õppida ja reisida.








Tunne Kelam tervitamas koolipere Gustav Adolfi Gümnaasiumi Eesti Vabariigi 96. aastapäeva aktusel.
Aastapäeva eel andis Tunne Kelam Tallinna 21. Koolis, Ruila Põhikoolis ja Gustav Adolfi Gümnaasiumis kodanikuõpetuse tunni teemal: "Mida suudab väikeriik suures Euroopas?"





Kordaminekuid alanud aastal!
Jõhvi linnagaleriis on  8.01-31.01 avatud näitus „Tunne Kelam – Eestis ja Euroopas“
Ootame Teid südamest väljapanekule ja reedel, 10. jaanuaril kell 16:00 kohtuma autori Tunne Kelamiga







Koolituskeskus Pro Patria, Euroopa Uuringute Keskus (CES) ja Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam
Ootavad Teid seminarile ja kogumiku „REFORMIDELT KASVULE: toimetulek Euroopa majanduskriisiga“ esitlusele 
15. novembril kell 13:00-16:00, Swissôteli konverentsikeskuses (Tornimäe 3, Tallinn)



Mari-Ann ja Tunne Kelam ootavad teid Marje Sink`i vokaalduettide kogumiku esitluskontserdile „PEALPOOL PILVI“ 8. novemberil kell 19.00 Tallinna Raekojas
Esinevad: Pille Lill (sopran), Arete Teemets (sopran), Tatjana Timofejeva (sopran), Ott Indermitte (bass), Allar Kaasik (tsello)  klaveril Piia Paemurru

Allar Kaasiku esitluses Kuldar Sink’i üks viimaseid, senitundmatu sooloteos – Gospodi Pomilui



Head sõbrad ja aatekaaslased!

Ootan Teid kõiki juba laupäeval kella 12 Estonia kontserdisaali,  et tähistada Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei 25. aastapäeva.

See on suursündmus me kõigi jaoks, kuna ERSP loomine on märgiline sündmus meie riigi ajaloos. Toimus läbimurre kommunistliku ainupartei võimumonopolist ja esimese demokraatliku erakonnana avas see tee mitmeparteisüseemile Nõukogude Liidus. See sündmus pole ühe erakonna monopol, vaid rahvuslike jõudude ühine saavutus,  mille üle võime kõik uhkust tunda. Soovin väga, et võtaksite aega konverentsil osaleda, et heita pilk minevikku ning kavandada koos Eesti tulevikku.

Tunne Kelam

ERSP esimees 1988-1995

Anna oma tulekust teada konverents@irl.ee või 55 641 999





Tunne Kelam Washingtoni konverentsil 18. juulil koos Freedom House'i presidendi Krameriga tegemas ettekannet Venemaast



20. augustil täitub kakskümmend viis aastat Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamisest. 

ERSP oli tõenäoliselt esimene mitte-kommunistlik demokraatlik erakond tollase Nõukogude Liidu alal. ERSP asutajad tulid kokku Pilistveres, Viljandimaal, asutamiskoosolek peeti kohalikus kirikus, mille pastoriks oli Vello Salum, ERSP esimese juhatuse liige. Aastal 1988 oli see väga põhimõtteline ja julge tegu.

Kohtumisteni Pilistveres!

Tunne Kelam



Tunne Kelami büroo kutsub gümnasiste Artisesse vaatama filmi HANNAH ARENDT

Alates 26. aprillist linastub kinodes Margarethe von Trotta filosoofiline eluloofilm HANNAH ARENDT / Saksamaa 2012.

Alates 6. maist algavad koostöös kinoga Artis tasuta pärastlõunased kinoseansid kooligruppidele. Linastuse eel või järel kohtumised kodanikuõiguste asjatundjatega.

Reedel, 17. mail kell 14:00 algaval seansil kohtumine TUNNE KELAMIGA

Vaatajatele jagatkse toetavd meediamaterjalid, mis on kättesaadavad kino kodulehel: http://www.kino.ee/Event/2477/.

Registreeruda saab Artise kino veebilehe aadressil:http://www.kino.ee/Event/2477/ või aadressil liina@kino.ee



Homme, 19. aprillil külastab Tunne Kelam Järvamaad.

Hommikul kohtume koolirahvaga Järva-Jaani Gümnaasiumis. Algusega kell 13:00 algab ajarännak Tunne Kelamiga Paides Wittenstein`i ajakeskuses. Päev lõpeb Põhjaka Mõisas, kuhu ootame omavalitsusjuhte  ja maavalitsuse esindajaid.










 


Vaata möödunud aastate sündmusi ja fotosid siit >